Novellenpreis
Der Friedebert-Tuglas-Novellenpreis ist der älteste regelmäßig vergebene Literaturpreis in Estland.
2024
Aliis Aalmann „Mina ei käinud siis veel koolis“
Kai Kask „Vaba langemine“
2023
Meelis Friedenthal „Abracadabra“
Katrin Tegova „Teraslind“
2022
Piret Raud „Pink“
Toomas Haug „Mustjala. Tõestisündinud lugu“
2021
Lilli Luuk „Kolhoosi miss“
Tauno Vahter „Taevas Tartu kohal“
2020
Livia Viitol „Õpetajanna saabumine“
P. I. Filimonov „Sebastian Rüütli tõehetk“
2019
Tiit Aleksejev „Tõlkija“
Jan Kaus „Õnnelik lõpp“
2017
Mudlum (Made Luiga) „Ilma alguseta, ilma lõputa“
Urmas Vadi „Auhind“
2016
Maimu Berg „Awakenings“
Jüri Kolk „Sünnimärk“
2015
Mart Kivastik „Õnn tuleb magades“
Mait Vaik „Puhtus“
2014
Maarja Kangro „Atropose Opel Meriva“
Madis Kõiv „Vikat“
2013
Kai Aareleid „Tango“
Rein Raud „Ja tuleb kord“
2012
Kätlin Kaldmaa „Kui poisid tulid“
Toomas Vint „Pettekujutelmade linnuparv“
2011
Maarja Kangro „48 tundi“
Urmas Vadi „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“
2010
Mehis Heinsaar „Puhkehetkel“
Sven Vabar „Musta lennuki kirik“
2009
Indrek Hargla „Minu päevad Liinaga“
Jüri Tuulik „Tellikaatne“
2008
Andrei Hvostov „Sinised mäed“
Mihkel Mutt „Siseemigrant“
2007
Jürgen Rooste „Pornofilm ja pudel viina“
Mats Traat „Sarviku armastus“
2006
Armin Kõomägi „Anonüümsed logistikud“
Ülo Tuulik „Eri Klasiga Kielis“
2005
Madis Kõiv „Nuuma Aljla“
Tarmo Teder „Viimase idealisti pildid“
2004
Ilmar Jaks „Armer Adolf“
Lauri Pilter „Teisik“
2003
Ürgar Helves (Jüri Ehlvest) „Hobune eikusagilt“
Jaan Undusk „Armastus raamatu vastu“
2002
Mehis Heinsaar „Ilus Armin“
Mats Traat „Kohtupeegel“
2001
Mati Unt „Nouvelle“
Tarmo Teder „Kohtumine“
2000
Mehis Heinsaar „Liblikmees“
Andres Vanapa „Kriipslugu“
1999
Mart Kivastik „Morn“
Ervin Õunapuu „Väike Lilli Noarootsist“
1998
Andrus Kivirähk „Kunstnik Jaagup“
Peeter Sauter „Tuimus“
1997
Jüri Ehlvest „Krutsiaania“
Emil Tode „Külma kondid“
1996
Peeter Sauter „Kõhuvalu“
Mats Traat „Võimu rist“
1994
Ülo Mattheus „Buddha-mäng Borgesega päeval kell kaks “
Eeva Park „Juhuslik“
1993
Madis Kõiv „Igavese physicus´e elu“
Ilmar Talve „Eraõpetlane Abraham Hintsa“
1992
Ilmar Jaks „Number 808“
Jaan Kruusvall „Rännakul“
1991
Jaak Jõerüüt „Mr. Warma ja taiskuu valgus“
Madis Kõiv „Film“
1990
Jaan Kross „Onu“
Rein Taagepera „Livland, Leaveland“
1989
Raimond Kaugver „Elupäästja“
Toomas Raudam „Lodus tiivad“
1988
Leo Anvelt „Külm heldus“
Rein Saluri „5.3.53“
1987
Lehte Hainsalu „Selle talve isa“
Jaan Undusk „Sina, Tuglas“
1986
Mari Saat „Elsa Hermann“
Andres Vanapa „Surnutele on ladu avatud“
1985
Einar Maasik „Et rääkisin puudega?“
Ülo Mattheus „Minu isa luulud“
1984
Erni Krusten „Rio Grande“
Toomas Vint „See nii ootamatu ja ebamugav surm“
1983
Aino Pervik „Anna“
Asta Põldmäe „Kuumalaine“
1982
Aadu Hint „Tiina(d)“
Vaino Vahing „Machiavelli kirjad tütrele II“
1981
Rein Saluri „Lõimetishoole“
Mihkel Mutt „Õpilane Fabian“
1980
Jaan Kruusvall „Lõhn“
Jaak Jõerüüt „Mr. Dikshit“
1979
Arvo Valton „Mustamäe armastus“
Toomas Vint „Arthur Valdese lugu“
1978
Paul Kuusberg „Võõras või õige mees?“
Teet Kallas „Tagasi suurte kivide juurde“
1977
Juhan Peegel „Väekargajad“
Betti Alver „Kõmpa“
1976
Mati Unt „Via regia“
Kersti Merilaas „Eilsete perest“
1975
Uno Laht „Meie, tippkutid üle kogu maakera“
Mats Traat „Kohvioad“
1974
Heino Väli „Veri mullal“
Mari Saat „Katastroof“
1973
Arvo Valton „Ohtlik leiutis“
Rein Saluri „Mälu“
1972
Friedebert Tuglas „Helloi maa“
Jaan Kross „Pöördtoolitund“
1971
Jaan Kross „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“
Paul Kuusberg „Roostetanud kastekann“