Aira Võsa

Aira Võsa õppis Tartu Ülikoolis teoloogiat ja kaitses samas 2006. aastal doktorikraadi, olles täiendanud end Mainzis Euroopa Ajaloo Instituudis ja Marburgi Ülikoolis. Sellest peale on ta oma teadustöös keskendunud Euroopa varauusaegsele kirikuloole, kitsamalt pietismi ja spiritualismi uurimisele. Tartu Ülikooli teadurina on ta osalenud mitmes balti vanemat mõttelugu puudutavas teadusprojektis.

Aira Võsa on õpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja EELK Usuteaduse Instituudis ning tal on pikaaegne kogemus Usuteadusliku Ajakirja tegevtoimetajana. Aasatel 2015–2021 töötas ta Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonnas vanaraamatu peaspetsialistina, kus osales Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia (1508–1830) koostamises ja toimetamises.

Aira Võsa on mitme teadus- ja erialaseltsi liige, mh oli ta aastatel 2016–2021 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkonna juht. Alates 2023. aastast on ta Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur, kuuludes teadusprojekti „Kokkupuuted, üleminek, muutus: nobilitas haereditaria ac litteraria varauusaegse kirjanduse väljakujunemisel Poola ja Rootsi Liivimaal“ (PRG1926) põhitäitjate hulka.