Kirjanduskeskuse töötajad kirjandusfestivalil HeadRead

27. maist kuni 2. juunini 2024 toimuva Tallinna kirjandusfestivali HeadRead rikkalikus programmis esinevad ka Kirjanduskeskuse töötajad.

Kirjanduslik kõrtsikammimine Elle-Mari Talivee ja Sirli Staubiga 30. mail kell 18.00 vanalinnas

Üks korralik kirjandusfestival, nagu HeadRead seda on, võimaldab üsna intensiivset vaimuharjutamist, intelligentseid vestlusi ja ettelugemisi tulvil nädalavahetust – ent sageli eeldab taoline intensiivsus ka tundidepikkust istumist. Õnneks pakub me programm võimalusi korraks jalgu sirutada, keha kõndima lasta. Kõigepealt leiab aset kirjanduslik kõrtsikammimine, mida veavad kirjandusteadlane Elle-Mari Talivee ja luuletaja Sirli Staub. Jalutuskäigu nimi on laenatud Mihkel Muti 2005. aastal ilmunud samanimelisest romaanist, mille peategelane asub läbi kammima oma lemmikkõrtse, et võtta neist igaühes üks kann õlut. Talivee ja Staub nõnda karmile rännakule ei vii, jookide asemel ammutatakse kirjandusloost ja uuritakse, milliste kirjanike missugustes teostes on millised tegelased kuhugi lokaali maandunud. Siiski võetakse siin-seal temaatiline pits, mis seostub tutvustatavate kirjandusteostega (joogid osavõtja omal kulul), ekskursiooni vanusepiirang on alates 18.

Luulemissa 1. juunil kell 12.00 Pühavaimu kirikus

Taasiseseisvunud Eesti kirjandusellu on tugeva jälje jätnud tõlkija ja kultuurikorraldaja Eha Vain (1954–2021), kelle algatatud Põhjamaade Luulefestivali üht traditsiooni – luulemissat – kannab edasi festival HeadRead. Luulemissa on festivali viimasel päeval toimuv mastaapsem luulelugemise vorm, mis võimaldab tuua tunniks-paariks kokku selliseid poeetilisi keeli ja hääli, mis igapäevaselt ehk lähestikku ei satu. Sel korral on kirjandusliku koguduse liikmete hulgas leedulane Eugenijus Ališanka, kes põimib oma loomingus Leedu tänapäeva ja Euroopa kultuurilugu; läti liivlane Valts Ernštreits, kes rajab liivi kultuuri kaudu eesti ja läti kultuuri vahelisi ühendusteid ning šotlane Robin Robertson, kes püüab poetiseerida oma kodumaa rahutult lainetavaid maastikke ja sama rahutut hinge. Lisaks neile teeb erietteaste varemgi Eestis esinenud, mitmes keeles väljenduv belgia luuletaja Philip Meersman (1971), kes kasutab oma esinemistes lavaluule erinevaid võimalusi, lisades kirjanduslikule eneseväljendusele teatraalseid, visuaalseid ja muid performatiivseid elemente. Luulemissal kõlab loomulikult ka eesti keel: Katrin Väli jalutuskäigud poeetilises metsas, Kalju Kruusa rännakud Hiina ja tagasi ning Aare Pilve filosoofilised mõtisklused.

Eugenijus Ališanka, Valts Ernštreitsi ja Veronika Kivisilla luuleõhtu 1. juunil kell 20.00 Aidas

Festivalil HeadRead on rõõm teatada luulesündmusest, milles kohtuvad kolme Balti riigi kolm eripärast häält. Eugenijus Ališanka (1960) on leedu luuletaja, esseist ja tõlkija, kelle luulet iseloomustab eripärane oskus siduda universaalset ja lokaalset, põimida omavahel postkommunistliku Leedu maastikke ja Lääne-Euroopa kirjandus- ja kultuurilugu. Tema luulet on võrreldud Zbiginiew Herberti loominguga, Ališanka ise on tõlkinud muuhulgas ka Wisława Szymborska luulet. Ališankal on oluline roll ka Leedu kirjanduselus, näiteks vedas ta ajavahemikus 1994-2022 rahvusvahelist luulefestivali Poetry Spring ning 2003-2015 oli ta ajakirja „The Vilnius Review“ peatoimetaja. Valts Ernštreits (1974) on Lätis elav liivi juurtega luuletaja, keeleteadlane ja kultuuritegelane, kelle erialane ja loominguline tegevus on tugevasti seotud ka Eestiga – ta on töötanud liivi keele teadurina Tartu Ülikoolis, kus ta kaitses ka doktorikraadi ning koostanud eestlastele läti ja liivi keele sõnaraamatuid. 2019. aastal pälvis Ernštreits Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi nõukogult Ilmapuu auhinna. Veronika Kivisilla (1978) on eesti luuletaja ja prosaist, kelle vahest tuntuim raamat on sotsiaalmeedia märkmetest alguse saanud hell ja humoorikas miniatuurikogu „Kuni armastus peale tuleb“ (Hunt, 2018), mis poetiseerib tundlikult autori igapäevaelu.