Lavastus “Siuru õhtu 100” aasta keeleteo kandidaat
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Eesti Kirjanike Liidu algatusel sündinud lavastus „Siuru õhtu 100“ valiti 23 mulluse keeleteo hulka, mis jäid pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 2017. aasta keeleteo tiitlile.
Lavastuse esitas kandidaadiks Eesti Emakeeleõpetajate Selts, kes põhjendas seda nii: „„Siuru õhtu 100“ (esietendus 23.09.2017) tõstab eesti keele mainet nende sündmuste kaudu, mis toimusid 100 aastat tagasi. Laval elustuvad kuus keeletundlikku kirjanikku. Väärtustatakse head eesti keele oskust ümbritsevatele oludele vaatamata. Lavastus on mitmete inimeste/organisatsioonide koostöö tulemus, koostööna on valminud ka lavastuse tekst. See viitab eesti keele väärtustamisele nii üksikisiku tasandil kui ka laiemalt. Vaid kuus korda esitatud lavalugu kindlustab eesti keele staatust. Lavastus näitab publikule autentsete kirjade ja luuletuste kaudu, kui nüansirikas on eesti keel (sh murdekeel). Rõhutatakse inimese vajadust end keele kaudu nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada. „Siuru õhtu 100“ seab olulisele kohale eesti keele õpetamise ja õppimise, pakkudes võimalusi teema avamiseks koolitunnis, käsitletu kokkuvõtteks teatrisaalis. Lavastusest õpib head eesti keelt, väärtustades korraga nii keelt, kirjandust kui ka kultuuri laiemalt. Loo keskmes olevad siurulased on vabad ja loomingulised, mis on nüüdisaja keeleõpetuseski oluline. Lavastus võimaldab noorel inimesel õppida eesti keelt ilma, et ta aru saaks, et õpib. Eraldi tähelepanu tasub pöörata kavalehe heakeelsusele ja sisukusele. See annab sõnale, keelele rohkem kaalu, kui kavalehed tavaliselt teevad. Lavastus on kink Eesti 100. sünnipäevaks – väärikas tegu seob hea idee, julge teostuse ja eesti keele maine tõstmise.“
Lavastuse kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Avalik hääletus kestab 7. märtsi keskööni. Konkursi kohta saab täpsemalt lugeda ja oma hääle ühele või mitmele kandidaadile anda siin.
Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Ühisgümnaasiumis.