Jääkoskel 1902. aastast

Liik:
Jääkoskel
Ladinakeelne nimetus:
Mergus merganser
Arvukus:
Eesti läänerannikul ja saartel tavaline, Põhja-Eesti rannikul ja suurtel järvedel väikesearvuline haudelind
Elupaik keskkonnas:
Kalarikkad järved ning kiire voolu ja selge veega jõed
Asupaik mäluasutuses:
Saaremaa Muuseum

Topise valmistas 1902. aastal Wladislaw Eugen von Szeliga-Mierzeyewski (1882-1959), kes töötas hiljem, aastatel 1922-1939 Vilniuse Ülikooli zooloogia professorina.

Jääkoskel on Eestis suhteliselt tavaline haudelind, kes pesitseb tavaliselt puuõõnes vee lähedal. Kasutab hea meelega ka pesakaste, seega võib neile jõe või järve äärde pesakasti jätta. Pojad peavad pesast lahkuma paaripäevaselt ning vajadusel puhkavad ema seljas. Emaslinnud munevad korraga palju mune, kõige suurem pesa leiti Matsalu lahest. Sinna oli munenud vähemalt neli lindu ning mune oli kokku 81, kuid ükski ei koorunud. Võimalusel talvituvad nad Eestis.