Jahifaasan seinal

Faasani looduslik levik ulatub Kaukasusest Korea ja Hiinani, Eestis on ta vangistusest lahtipääsenud liik. Euroopasse jõudis liik juba Rooma Impeeriumi päevil, kuid laiemalt levima hakkas alles 18.-19. sajandil. Eestis on jahifaasaneid katsutud loodusesse kinnistada juba 1890. aastast, kuid see ei ole siiani õnnestunud. Nüüd kasvatataksegi faasaneid farmides, kust neid jahihooajal loodusesse lastakse.

Jahifaasanid on peamiselt taimetoitlased, kuid maiustavad ka putukate ja ussikestega. Päeval võibki faasaneid kohata maapinnal, eriti lagedates ja põõsarohketes kohtades. Öö veedavad jahifaasanid aga puu otsas.

Jahifaasani pikkus on 40-55 cm, siuruulatus 23-26 cm ning kehamass keskmiselt 1,3 kg. Faasanikukk on väga värvirikas: pea, „kuklasarved“ ja kael läikiv-tumerohelised, kere mustaviiruliselt punapruun, kaelal valge poolrõngas, tagaselg ja tiivad sinihallid, saba vaskse läikega kollakaspruun, külgpea laialt punane.