Linnukujulised unkalauad Kolga talu rehemaja katusel
- Liik:
- Jääkoskel
- Ladinakeelne nimetus:
- Mergus merganser
- Arvukus:
- Eesti läänerannikul ja saartel tavaline, Põhja-Eesti rannikul ja suurtel järvedel väikesearvuline haudelind
- Elupaik keskkonnas:
- Kalarikkad järved ning kiire voolu ja selge veega jõed
- Asupaik mäluasutuses:
- Eesti Vabaõhumuuseum Tallinnas Rocca al Mares
- Ilmnemispaik:
- Hiiumaalt pärit rehemaja katus
Kolga talu rehemaja toodi Eesti Vabaõhumuuseumi 1973. aastal Hiiumaalt, Emmaste kihelkonna Tilga külast. Maja algsed unkalauad ei olnud säilinud ja teadur Juta Holst, kelle eestvedamisel Hiiu talu toona muuseumi püstitati, otsustas need taastada Eesti Rahva Muuseumis Hiiumaa kohta talletatud materjalide põhjal.
Unkalauad on maja kelpkatuse otsas harja alla jääva avause – unkaaugu – äärde ristamisi löödud lauapaar. Need kaitsevad katuseotsa õle- või rookahlusid tuulte räsimise eest. Usuti, et unkaagu kaudu võivad tuppa pääseda tulihännad ja kurjad vaimud. Maja, majaliste ja vara kaitseks paigutati sellesse katuseotsa avausse terariistu, mõnikord ka loomapealuid. Sama eesmärki täitis ka unkalaudade ristatud otste kaunistamine. Need lõigati kas hobuse- või linnupea-, vahel hoopis sarvekujuliseks.
Linnukujulisi unkalaudu on rahvasuus nimetatud kullideks, kotkasteks, kaarna- ja vareslaudadeks. Millist lindu kujutavad Kolga rehemaja unkalauad, on raske öelda. Keha poolest võiksid nad meenutada ehk tõesti varest, samas ehib mõlema linnu pealage kelmikas hari või tutt. Juta Holst meenutas, et otsustas linnukujuliste unkalaudade kasuks kosklate peale mõeldes. Hiiu rannarahva elus oli neil veelindudel kindel koht ja kosklapuure olevat munade saamiseks üles seatud lausa koduõuele.
Foto: Heiki Pärdi