Merelinnud „Kihnu Jõnni“ dekoratsioonikavandil
- Liik:
- Rändalbatross
- Ladinakeelne nimetus:
- Diomedea exulans
- Arvukus:
- Ohustatud liik: 26 000 paari Lõuna-Jäämere saartel
- Elupaik keskkonnas:
- Lõuna-Jäämeri
- Asupaik mäluasutuses:
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Tallinna vanalinnas
- Ilmnemispaik:
- Dekoratsioonikavand
Eksponaadiks on Ingrid Aguri dekoratsioonikavand lavastusele „Kihnu Jõnn“ Ugala teatris mängitud lavastusest 1980. aastast. Kihnu Jõnni prototüüp kapten Enn Uuetoa (1848–1913) seilas jõudsasti maailma meredel, peamiselt Läänemere ja Inglismaa vahet, aga jõudis ka Ameerikasse, ehkki mitu tema laeva läinud ka põhja. Metskapten – merekooli haridust tal ei olnud – hukkus 1913. aastal „Rock Cityga“ Hernösandist Londonisse purjetades Põhjamerel.
Jõnn olnud ebausklik nagu meremehed ikka. Pildil olevad linnud võiksid sümboliseerida albatrosse, suuri merelinde, kes laevu saatsid ja keda meremehed õnnelindudeks pidasid. Inglise romantismiajastu luuletaja Samuel Taylor Coleridge (1772–1834) on kirjutanud ballaadi „Vana meremehe jutustus” (The Rime of Ancient Mariner), kus merimees tapab albatrossi ja õnnetu tegu jääb teda needusena saatma.
Merel tuli aga peale albatrosside arvestada ka teiste ohtlike olevustega, tegi seda ka metskapten. Üks neist oli kotermann. Marie Under on oma samanimelise ballaadi ise linti lugenud: tegemist on haruldase võimalusega kuulata luuletaja häält.