Must-toonekurg Friedebert Tuglase postkaardikogus
- Liik:
- Must-toonekurg
- Ladinakeelne nimetus:
- Ciconia nigra
- Arvukus:
- Harv haudelind, kelle arvukust hinnatakse Eestis 40–60 paarile
- Elupaik keskkonnas:
- Põlismets
- Asupaik mäluasutuses:
- Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum Tallinnas Väikese Illimari tänaval
- Ilmnemispaik:
- 1962. aasta postkaardialbum
Friedebert Tuglas kogus postkaarte enamasti reisidelt, alustades kollektsioneerimist juba koolipoisina. Tema postkaardikogusse kuulub ka kirjastuse Eesti NSV Kunst 1962. aastal välja antud postkaardialbum viie looduskaitsealuse linnuliigiga. Ühel postkaardil (postkaardi autor on kunstnik Varmo Pirk, postkaardi originaal asub Eesti Kunstimuuseumi kogus) on kujutatud must-toonekurge, kes „[v]äga haruldase linnuna on looduskaitse all“, nagu ütleb tagakülg.
Must-toonekurg on endiselt väga haruldane liik – neid suuri peaaegu musti linde, nime poolest toonelaga seotud olevusi, pesitseb Eestis 40-60 paari. Tema elupaik on põlislaas, mida jääb Eestis aina vähemaks. Lindu looduses näha oleks suur õnn.
Tore on see, et saame salapärase must-toonekure rännuteedest ja pesitsusest osa vähemalt virtuaalselt: nimelt saab neid jälgida Eesti lindude interaktiivsel rändekaardil (klõpsa kaardil) ja suisa intiimselt Kotkaklubi pesakaamerate kaudu.
Friedebert Tuglas oli ka ise seotud Eesti looduskaitseliikumisega. Üks tema häid sõpru oli Jaan Eilart, Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni ning Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadussekretär, kelle südameasjaks oli looduskaitse, aga ka looduse ja kultuuriloo ühendamine. Näiteks asutati Eilarti eestvedamisel 1958. aastal Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, mis on väidetavalt maailma vanim tudengite looduskaitseühendus, ja 1966. aastal Eesti Looduskaitse Selts, mis osales ka Eesti vanima, tänavu 50. sünnipäeva tähistava Lahemaa rahvuspargi rajamise juures. Friedebert Tuglas koos abikaasa Eloga olid mõlemad seltsi asutajaliikmed.