Käekott suitsupääsukesega
- Liik:
- Suitsupääsuke
- Ladinakeelne nimetus:
- Hirundo rustica
- Arvukus:
- Eestis hinnatakse arvukust 100 000 – 200 000 paarile
- Elupaik keskkonnas:
- Ehitiste räästaste alune, ka suuremad ja avaramad siseruumid
- Asupaik mäluasutuses:
- Narva Muuseumis
- Ilmnemispaik:
- Käekotil
Armas naiste aksessuaar, mis on armastavalt kaunistatud lillede ja suitsupääsukese tikitud kujutistega. Tihti oli tikitud lilledel sümboolne tähendus. Pääsuke on kevade ja taassünni sümbol. Käekotti kasutas 19. sajandi esimesel poolel mõisateenija Liisa Kaare ning muuseumi kogusse jõudis see 1939. aastal. Alates 1962. aastast on suitsupääsuke ka Eesti rahvuslind.
Suitsupääsuke on Eestis üldlevinud liik, kes pesitseb enamasti maapiirkondades ja väiksemates linnades räästaste all, algselt paiknesid nende pesapaigad koobastes ja järskude kaljuseinte lõhedes. Suitsupääsuke valiti Eesti rahvuslinnuks 1962. aastal, 2011. aastal oli ta aasta lind.
12. mail, rahvusvahelise rändlindude päeva eel, lasi Eesti Pank ringlusse Eesti rahvussümbolite käibemündisarja kuuluva 2eurose, mis on pühendatud suitsupääsukesele: kuna suitsupääsukeste arvukus on aastakümnete jooksul vähenenud, soovitakse selle mündiga kutsuda inimesi oma rahvuslindu rohkem märkama ning samas tuletada meelde, kui tähtis on meie kõigi panus keskkonnahoidu.
