Raesekretär Conrad Dellinkhuseni joonistatud luik Tallinna rae 1574. aasta protokolli juures
- Liik:
- Kühmnokk-luik
- Ladinakeelne nimetus:
- Cygnus olor
- Arvukus:
- 3000–3500 haudepaari
- Elupaik keskkonnas:
- Veetaimi täis kasvanud veekogud, magedad ja soolased
- Asupaik mäluasutuses:
- Tallinna Linnaarhiiv Tallinna vanalinnas Tolli tänaval
- Ilmnemispaik:
- Tallinna rae protokollide raamat
Raesekretär Conrad Dellinkhuseni joonistus Tallinna rae protokollide raamatus 29. või 30. märtsil 1574. aastal.
Linnasündikus Dellinkhusen oli nüüd juba (1578. aastal) viiekümnene, jämeda kere ja laia ning kahvatu näoga mees. Aeg-ajalt paistis ta just nagu unine ja sealsamas, mine saa aru, koguni terane isand olevat.
Jaan Kross „Kolme katku vahel. Bathasar Russowi romaan“, Tallinn 1985, lk 659
Conrad Dellinkhusen sündis Tallinnas umbes 1525. aasta paiku Tallinna raehärra Cort von Dellinkuseni pojana. Tema vanaisa Hinrich Dellinkhusen oli saabunud Saksamaalt Einbecki linnast Tallinna 1479. aastal, saades siinse Mustpeade vennaskonna liikmeks.
Conrad Dellinkhusen sai 1560. aastal Tallinna rae asesündikuks ja varsti ka rae täieõiguslikuks sündikuks. Sündik oli rae kõrgem ametnik, kes tegeles õigusalaste küsimustega, juhtis rae diplomaatilisi missioone, korraldas rae kantselei tööd ja haldas rae arhiivi. 1571. aastal võttis Dellinkhusen üle ka raesekretäri ametikoha. Neid mõlemaid vastusrikkaid ametikohti pidas ta 30 aastat kuni oma surmani 1603. aastal.
Conrad Dellinkhusen tundis huvi luule ja välispoliitiliste sündmuste vastu. Nii kirjutas ta 22. mail 1573. aastal raeprotokolli raamatusse ümber alamsaksakeelse luuletuse või laulu „Uus laul Haarlemi linna piiramisest ja tema ründamisest“. Märgitud on ka viis, mille järgi tuleb seda laulda. Laul oli Haarlemi linna piiramisest ja vallutamisest Hispaania vägede poolt 1573. aastal. See teema oli ka Tallinnas aktuaalne. Alles mõni aasta tagasi 1570−1571 oli Tallinn vastu pidanud 7-kuulisele piiramisele Moskva tsaaririigi vasalli Liivimaa kuninga hertsog Magnuse ja teda toetavate tsaaririigi vägede poolt. Ilmselt oli see Dellinkhusen, kes 1574. aasta raeprotokollidele on eraldi lehel lisanud luuletuse Tallinna esimese piiramise ajast 1570. aastal. Tolle aja kohta pisut erandlikult on luuletus ülemsaksakeelne. Juba vanas eas kirjutas Dellinkhusen ümber või luuletas ehk ise lühikese õpetliku alamsaksakeelse luuletuse „Hoiatus hooramise eest“. Seda pole küll raeprotokollidele lisatud, vaid see on lisatud Conrad Dellinkhuseni pärandi inventarinimistule.
Edasi saab raesekretär Conrad Dellinkhuseni kohta lugeda ja näha tema teisi joonistusi Kalmer Mäeoru postituses „Kes joonistas? Joonistused Tallinna rae varauusaegsetes protokolliraamatutes 1574−1602“ Tallinna Linnaarhiivi Facebooki lehel.
Kühmnokk-luik on Eestisse levinud alles möödunud sajandil: esimest pesitsust märgati 1908. aastal. Meie praegu suurim linnuliik on ajalooliselt olnud aga kõrgelt hinnatud Inglismaal, nimelt on sealne kroonitud pea 14. sajandist pärineva reegli kohaselt Thamesi ja selle lisajõgede luikede eestkostja. Muuhulgas tähendab eestkoste luikede loendamist ning tänapäeval on loendus seotud ka looduskaitse- ja loodusharidusprojektidega. Ka Eestis saab talviti jaanuaris osaleda talvituvate veelindude loendusel ning kohatud luiged kirja panna.
Eestis võib kohata nii kühmnokk-luike (kõige tavalisem ja tuttavam), omavahel raskemini eristatavaid laululuike (suurem ja kõlavama häälega läbirändaja, nüüd asunud ka pesitsema) ja väikeluike (väiksem kaugrändur, nokk tundub must, kuna kollakas ala on väiksem), aga (harva) ka mõnest loomaaiast plehku pannud mustluike, kes tegelikult on austraallane. Katsed Kadrioru pargi Luigetiigil seda eksootilist kaunitari tutvustada on kahjuks lõppenud traagiliselt – nimelt on lind surnuks söödetud.
Pildil on kühmnokk-luiged Hyde Parkis Londonis (Elle-Mari Talivee foto).
