Tõetruu tuuletallaja ja teised linnud Drümpelmanni kogumikust
- Liik:
- Tuuletallaja
- Ladinakeelne nimetus:
- Falco tinnunculus
- Arvukus:
- Väiksearvuline haudelind (600–900 paari), keda on rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis ning vähem Lõuna- ja Ida-Eestis
- Elupaik keskkonnas:
- Kultuurmaastikud
- Asupaik mäluasutuses:
- Tallinna Ülikooli Raamatukogu Baltika ja vanaraamatute säilitamise osakond
- Ilmnemispaik:
- Ernst Wilhelm Drümpelmanni „Tõetruud pildid ja loodusteaduslik kirjeldus Venemaa põhjapoolsete provintside Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa loomariigist“ (Riia, 1806–1814)
Ernst Wilhelm Drümpelmann (1760 Bützow – 1830 Riia) oli arst ja loodusuurija, keda on Eestimaa loodussõpradel põhjust lähemalt tunda. Tema sulest pärinevad esimesed ja pikka aega ainsaks jäänud illustreeritud vihikud Baltimaade taime- ja loomariigist.
Drümpelmann sündis ja omandas hariduse Saksamaal, kuid juba 20-aastasena hakkas laevaarstina mööda meresid seilama. Esimest korda Liivimaale sattus ta kroonu teenistuses Hersonis olles, kui sõber kutsus ta kaasa puhkusele – jaanuaris 1787 tuli Drümpelmann Riiga neljanädalasele puhkusele, tutvus siin oma tulevase naisega, kellele tegi kaks nädalat pärast tutvumist abieluettepaneku ja veel enne puhkuse lõppu abiellus. Liivimaale tulid nad elama neli aastat hiljem ja just siin avastas Drümpelmann loodusteadused. Teenete eest loodusteaduslike tööde väljaandmisel nimetas tsaar Aleksander I Drümpelmanni kolleegiumiassessoriks ning tsaariperekonna liikmed kinkisid talle mitmel korral briljantsõrmuse. Tunnustuse märgina valiti Drümpelmann Peterburis, Riias ja Königsbergis mitmete teaduslike ühingute liikmeks ja auliikmeks.
Drümpelmanni koostatud „Tõetruud pildid ja loodusteaduslik kirjeldus Venemaa põhjapoolsete provintside Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa loomariigist“ (Getreue Abbildungen und naturhistorische Beschreibung des Thierreichs aus den nördlichen Provinzen Rußlands, vorzüglich Liefland, Ehstland und Kurland) oli siinmail esimene omataoline. See koosneb kaheksast vihikust, mis ilmusid Riias ajavahemikult 1806–1814, ja igaühes neist on viis värvitahvlit, kokku 40 tahvlit ja 86 kirjeldatud olendit. Koloreeritud vaselõigete autor on Johann Conrad Susemihl. Allpool on mõned pildid koos kirjeldustega sellest kogumikust.
Drümpelmanni vihikud kuuluvad Tallinna Ülikooli Raamatukogu Baltika kogusse. 2014. aastal andis raamatukogu vihikute põhjal välja kalendri „Liivimaa linnuriik“, mille koostas tõlkija ja saksa kultuuriloolane Katrin Kaugver. Allpool olevas videos tutvustab ta vihikuid, kuid räägib ka põneva elusaatusega Drümpelmanni elust ja loodusuurija teest.