Tuglaste sinikirja aialind
- Liik:
- Sinitihane
- Ladinakeelne nimetus:
- Cyanistes caeruleus (varem Parus caeruleus)
- Arvukus:
- Eestis 100 000 - 150 000 paari
- Elupaik keskkonnas:
- Leht- ja segametsad, pargid ning aiad
- Asupaik mäluasutuses:
- Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum Tallinnas Väikese Illimari tänaval
- Ilmnemispaik:
- Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumi trepp
Friedebert Tuglas sai oma 80. sünnipäeval kingiks ühe suure linnu. Ellinor Piipuu keraamiline teos anti talle üle 2. märtsil 1966 Estonia teatri laval. Tuglased panid tiivulise oma aeda ehtima, muuseumi asutamise järel on lind kolinud hoone trepile tervitama iga sisseastujat.
Skulptor Ellinor Piipuu (1913–2006) oli üks neid, kes pani aluse Eesti professionaalsele keraamikakunstile. Dekoratiivsed aiaskulptuurid on tema loomingu oluline osa.
Mis linnuga võiks olla tegu? Sellist sinikirja linnukest muuseumi aia faunas tegelikult ei esine. Küll aga pesitseb siin näiteks sinitihane, kelle peas ja tiival sähvatab samuti sinist. Seda väikest lindu eristab rasvatihasest sinine mütsike. Sinitihane pole meil põline liik. Ta levis Eestisse 19. sajandil ja muutus tavaliseks alles poolesaja aasta eest. Veel praegugi on sinitihane meil oma levila põhjapiiri lähedal. Aiapidajale võiks sinitihane tunduda aga ihaldusväärse sõbrana: poegi toidab ta röövikute ja putukatega, keda püüab mehemoodi.
