Tuult tallav tuuletallaja
- Liik:
- Tuuletallaja
- Ladinakeelne nimetus:
- Falco tinnunculus
- Arvukus:
- Väiksearvuline haudelind (600–900 paari), keda on rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis ning vähem Lõuna- ja Ida-Eestis
- Elupaik keskkonnas:
- Kultuurmaastikud
- Asupaik mäluasutuses:
- Virumaa Muuseumid
- Ilmnemispaik:
- Kaavik Rakvere muuseumis
Tuuletallaja on nime saanud talle iseloomuliku justkui tuult tallava lennustiili järgi. Rakvere muuseumi kogusse kuuluv lind on leitud 24. juulil 1959. aastal Rakvere lähedalt Taaravainu küla põllult. Leidmise asjaoludest rohkem teada ei ole, küll aga on tuuletallaja 18. septembril 1959 Rakvere Muuseumi kogusse vastu võetud, olles üks esimesi teadaolevate leiuandmetega linde muuseumi looduskogus. Samuti on säilinud määraja ja prepareerija J. Sakkius koostatud kaart nimetusega „Eksponaadi teaduslikud andmed“, kus on antud isendi mõõtmed väga täpselt kirjas:
– üldpikkus 360 mm
– siruulatus 750 mm
– parem tiib 260 mm
– vasak tiib 260 mm
– nokk 14 mm
– saba 180 mm
– jookse 34 mm
– raskus 181 gr
– vikerkest: tumepruun
Eesti kirjanduses on tuuletallaja — fraseologism, millega tähistatakse tühja töö tegijaid — nime all kirjutanud August Kitzberg. Noor-Eesti kirjastuse poolt välja antud „Ühe vana „Tuuletallaja“ noorpõlvemälestused“ on Kitzbergi mõnevõrra kahetsev tagasivaade olnule. Teose saatesõnas ütleb ta: „Ärgu mind mu elu paljastamise pärast väljanaerma hakatagu. Kõiksugu „tuuletallamine“ on mulle nii – veresse kasvanud ja – taevataadi päikese all on ju ruumi kõiksugustel inimestel.“