Ülo Soosteri joonistus „Pääsuke“
- Liik:
- Suitsupääsuke
- Ladinakeelne nimetus:
- Hirundo rustica
- Arvukus:
- Eestis hinnatakse arvukust 100 000 – 200 000 paarile
- Elupaik keskkonnas:
- Ehitiste räästaste alune, ka suuremad ja avaramad siseruumid
- Asupaik mäluasutuses:
- Tartu Kunstimuuseum
- Ilmnemispaik:
- Ülo Soosteri joonistusel
Hiiumaal sündinud Ülo Sooster (1924-1970) tõi eesti kunsti sürrealismi, tema loomingu keskseteks motiivideks on kadakas, kala ja muna. 1943. aastal astus Sooster Pallasesse. 1949. aastal saadeti Sooster nõukogudevastase tegevuse eest Karaganda vangilaagrisse, kus ta viibis kuni 1955. aastani. Vangilaagris sündisid esimesed sürrealistlikud pildid ning seal kohtas ta ka oma tulevast naist Lidia Serhi, kellega nad abiellusid 1956. aastal. Kuni surmani elas Ülo Sooster koos perekonnaga Moskvas, kus ta oli vene avangardi teise laine üks tuntumaid esindajaid.
Sellel segatehnikas (tušš, guašš) valminud joonistusel on kujutatud pääsukest. Eestis elavad kalda-, räästa-, suitsupääsukesed ja piiritajad. Suitsupääsuke on neist ainus, kelle saba on tugevalt harkis, seega on Ülo Soosteri joonistusel kujutatud ilmselt just suitsupääsukest.
Suitsupääsuke on Eestis üldlevinud liik, kes pesitseb enamasti maapiirkondades ja väiksemates linnades räästaste all, algselt paiknesid nende pesapaigad koobastes ja järskude kaljuseinte lõhedes. Suitsupääsuke valiti Eesti rahvuslinnuks 1962. aastal, 2011. aastal oli ta aasta lind.
12. mail, rahvusvahelise rändlindude päeva eel, lasi Eesti Pank ringlusse Eesti rahvussümbolite käibemündisarja kuuluva 2eurose, mis on pühendatud suitsupääsukesele: kuna suitsupääsukeste arvukus on aastakümnete jooksul vähenenud, soovitakse selle mündiga kutsuda inimesi oma rahvuslindu rohkem märkama ning samas tuletada meelde, kui tähtis on meie kõigi panus keskkonnahoidu.
