Ülo Soosteri joonistus „Tuvi“
- Liik:
- Õõnetuvi
- Ladinakeelne nimetus:
- Columba oenas
- Arvukus:
- Eestis 500 - 1000 paari
- Elupaik keskkonnas:
- Armastab elada metsa ja avamaastiku piirialadel
- Asupaik mäluasutuses:
- Tartu Kunstimuuseum
- Ilmnemispaik:
- Ülo Soosteri joonistusel
Hiiumaal sündinud Ülo Sooster (1924–1970) tõi eesti kunsti sürrealismi. 1943. aastal astus Sooster Pallasesse, tema loomingu keskseteks motiivideks on kadakad, kalad ja munad. 1949. aastal saadeti Sooster nõukogudevastase tegevuse eest Karaganda vangilaagrisse, kus ta viibis kuni 1955. aastani. Vangilaagris sündisid esimesed sürrealistlikud pildid ning seal kohtas ta ka oma tulevast naist Lidia Serhi, kellega nad abiellusid 1956. aastal. Kuni surmani elas Ülo Sooster koos perekonnaga Moskvas, kus ta oli vene avangardi teise laine üks tuntumaid esindajaid. Sellel tušijoonistusel on kujutatud tuvi.
Eestis võib kohata erinevaid tuviliike nagu kaelustuvi (meigas), turteltuvi, kaelus-turteltuvi, kodutuvi ja õõnetuvi. Õõnetuvi ehk pargi-turteltuvi on neist haruldasim ning lisandus Eesti lindude nimestikku alles 1957. aastal. Õõnetuvid eelistavad elamiseks kõrghaljastusega aedlinnasid, parke, tööstus- ja laomaastikke. Eestis ei ole liik rohkem levima hakanud ilmselt liialt külmade talvede tõttu. Kõige levinum on aga tavaline kodutuvi (meil umbes 40 000 – 80 000 paari), kelle levik on tugevalt seotud inimasustusega ning kes elavad samuti linnades või inimeste lähedal, näiteks suuremate karjalautade või teraviljakuivatite juures. Kodutuvid on meile jõudnud Saksamaalt toodud kirjatuvidest ja muudest tuvilates peetud lindudest.