Tutvustus

Kirjanduskeskus on Eesti Teaduste Akadeemia kui avalik-õigusliku teadusorganisatsiooni asutus, mis moodustati 1993 Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna ja sama instituudi koosseisu kuulunud Friedebert Tuglase majamuuseumi baasil.

Tegemist on rahvusvahelise haardega kirjanduse ja kultuuri uurimise asutusega, mille põhiülesanne on kogu eestikeelse ja varasemal ajal Eesti alal viljeldud mitmekeelse baltisaksa kirjakultuuri kompleksne uurimine ning selline teoreetiline mudeldamine, mis teeb ajaloolise Balti ja hilisema Eesti kirjaruumi nähtavaks, huvipakkuvaks ning teiste seda tüüpi ruumidega võrreldavaks ka rahvusvahelises teaduspildis.

Teadustegevuse põhisuunad

• Balti- ja eestimaise kirjakultuuri uurimine avaras ajalises perspektiivis alates 13. sajandi ladina- ja saksakeelsetest kroonikatest kuni 21. sajandi alguse teosteni.
• 19.–21. sajandi eesti kirjanduse uurimine, mis oli algul baltisaksa kirjaruumi osa, aga arenes hiljem sellega teadlikus ideoloogilises ja esteetilises vastanduses.
• Eesti kirjakultuuri uurimine globaalses ulatuses. Mil määral võimendas väliseesti kultuuri teke eesti kultuuri vaimset globaliseerumist ja mil määral soodustas hoopis rahvuslikku kapseldumist, on esmane küsimus, millest hargnevad paljud teised.
• Eesti kultuuri moderniseerumisprotsessi uurimine 20. sajandi algupoolel, mis tõi kaasa läänemaiste kultuurimõjude intensiivse ülekande eestikeelsesse meediumi.
• Eesti kirjanduse ajalooline analüüsimine Balti kirjandusareaali kontekstis.
• Žanriliselt mitmekesiste tekstide uurimine. Ilukirjanduse ja dramaturgiliste tekstide kõrval on Kirjanduskeskuses vaatluse all historiograafilise, filosoofilise, publitsistliku, haridusliku ja argikultuurilise tekstiloome mitmesugused vormid.
• Interdistsiplinaarse kirjandus- ja kultuuriuurimise teoreetilise baasi väljatöötamine.

Kirjanduskeskus kirjastab algupäraseid uurimusi ning eesti rahvuskirjanduse ja humanitaarse kirjasõna allikmaterjale, hooldab ajaloolise väärtusega raamatu- ja kunstikogu, korraldab konverentse, näitusi ja muid üritusi.

Kirjanduskeskuse muuseum haldab Friedebert Tuglase vara, mille ta pärandas Eesti Teaduste Akadeemiale. Tuglase sooviks oli asutada tema koduks olnud majas majamuuseum-uurimiskeskus. See Nõmme maja oli enne pagulusse minekut ka kirjanikepaar Marie Underi ja Artur Adsoni kodu ja praegu asub seal Kirjanduskeskuse muuseum. Kuigi Kirjanduskeskus on algusest peale tegelenud lisaks kirjanike pärandi hooldamisele ka kultuuri uurimisega selle kõige laiemas mõttes, on Underi, Adsoni ja Tuglaste vaimne ning esemeline pärand jäänud paljuski Kirjanduskeskuse tegevuse nurgakiviks. Praegu haldab muuseum lisaks Tuglaste raamatu- ja kunstikogule ning Artur Adsoni ja Marie Underi raamatu- ja kunstikogule ka Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriikides kunstikogu ning Paul Reetsi raamatu- ja kunstikogu.

Hetkel on Kirjanduskeskusel käimas kaks Eesti Teadusagentuuri rahastatavat teadusprojekti: „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“ (PRG1667) ja „Kokkupuuted, üleminek, muutus: nobilitas haereditaria ac litteraria varauusaegse kirjanduse väljakujunemisel Poola ja Rootsi Liivimaal“ (PRG1926).

Projektide kodulehed: