Elu on alles uus.
Elu on eriti ohus.
Eluohus on pungad
puus.
Eluohus on ritsikad
rohus.
(Betti Alver)

Kõrgele on kerkimas on kuues väljasuremislaine, mis ohustab miljonit taime- ja loomaliiki [1]. Viibime olukorras, kus ohustatud on elupaigad ja liigid, kuid ohus on ka rahvad ja riigid, ohustatud on keeled ja kultuurid. 2022. aasta aiaseminaril käsitlesime tulevikukujutlusi läbi ökoulmelise prisma. Seekord võtame fookusesse, mismoodi on kirjandus ja kunst pöördunud käimasolevate keskkonnamuutuste, ohustatuse ja väljasuremise, ent ka taastumise ja jätkusuutlikkuse poole, küsime, missuguseid vanu ja uusi viise ning võimalusi ellujäämiseks ja hakkamasaamiseks saab sealt leida. 

Friedebert Tuglase viimases novellis „Helloi maa“ (1971) on maailm kuidagi otsa saanud, aga mõned inimesed on siiski ellu jäänud. Kaks neist, tüdruk Helloi ja noormees Kra, lähevad teiste allesjäänute inimeste juurest ära, et asutada uus ja parem maailm sinna, kus inimesed ei ole varem elanud – Kra on sinna sattunud oma pikkadel jahiretkedel.  

„Neil oli töö- ja jahiriistu kanda ning nende reis ei läinud ruttu. [—] Aga ühel hommikul jõudsid nad imekauni maastiku ette. Nad peatusid ja vaatasid seda kaua. Nende ees laius suur org, mille külgi kattis lokkav lehtmets, tõustes ikka kõrgemale ja kõrgemale ning segunedes lõpuks harvade okaspuudega. Oru põhjas lookles oja läbi sinakas-rohelise, õienööpidega tikitud niidu. See pilt, valgustatud heledast hommikupäikesest ja elustatud loetlematuist linnuhäälist, tegi nad sõnatuks.
„See on siis Kra maa,“ sosistas lõpuks naine.
„Ei, see on Helloi maa,“ vastas mees. „Olen seda sellest peale Helloi maaks kutsunud, kui teda esimest korda nägin. Tal ei saa teist nime olla kui Helloi maa.““[2]

Mismoodi hakkavad Helloi ja Kra oma uues paradiisiaias toimetama ning kas ja kuidas saaks seda asustada nõnda, et nende sealne eluviis võiks kestma jääda?  

Ootame ettepanekuid ettekanneteks kuni 15. maini aadressil ellemari@utkk.ee ja soovik@ut.ee!

 

 

[1] https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/loodus-havib-haaletult/ 

[2] https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/02/friedebert-tuglas-helloi-maa.pdf