Ajalooromaan, kultuurimälu, Eesti II

Tegemist on ETF-i poolt rahastatud uurimisprojekti “Ajalooromaan kui kultuurimälu meedium” (grandi hoidja Eneken Laanes) tööseminariga. Uurimisprojekt lähtub väitest, et eesti ajalooline proosa on mänginud olulist rolli kultuurimälu kujundamisel, luues selle kõige kesksemad kujundid ja narratiivimustrid. Uurimisprojektil on kaks peamist eesmärki. Esiteks soovib projekt kirjutada ajaloolise romaani žanri ajalugu eesti kirjanduses. Selleks käsitletakse erinevate perioodide ajaloolist proosat (19. sajandi lõpu ajalooline jutustus, Vilde, Aitsam, 1930. aastate ajalooline romaan, Ristikivi, Kangro, Kross jt), pöörates erilist tähelepanu ajaloolise romaani seostele ajalookirjutuse ja kultuurimäluga. Teiseks uurib projekt ilukirjanduse, konkreetsemalt ajalooromaani poeetikat, mis võimaldab selle toimimist kultuurimälu meediumina. Selleks keskendub projekt neile ilukirjanduses loodud kujunditele ja narratiivimustritele, mille abil vormitakse, antakse edasi ja kujundatakse ümber kollektiivi ajalooteadvust. Metodoloogiliselt soovib projekt ühendada viimastel aastakümnetel tehtud uurimistöö kirjanduse kui kultuurimälu teemal (Assmann, Erll, Rigney) ajalooromaani kui ilukirjandusliku žanri uurimise auväärsete traditsioonidega kirjandusteaduses (Lukacs, Moretti, Hutcheon, Aust, Nünning, Maxwell).

Uurimisrühma liikmed on Maarja Hollo, Linda Kaljundi, Tiina Kirss, Piret Peiker, Aare Pilv, Jaan Undusk