Ettekande taustaks on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse uurimisteema “Eesti kultuur 20. sajandil” ja siinsed teesid võiksid peegeldada eesti teatrikunsti suundumusi käsitleva peatüki struktuuri.Vaatlen järgmisi alateemasid:

I. Tees (või hüpotees) eestlaste ebadramaatilisest loomusest versus. eestlastest kui teatrirahvast.
Tagasivaade 19. sajandisse: eeldused kutselise teatri sünniks.
Rahvusliku teatri “lugu” kui rahvusliku identiteediloome üks toestajaid.

II. Küsimus teatrikunsti piiridest ja piiritlemisest.
Metodoloogilisi lähenemisnurki (rahvusliku) teatriajaloo kirjutamisel (E. Fischer-Lichte, S. Wilmer, W. Sauter jt.)
Eesti 20. sajandi teatriloo seniseid käsitlusi.
Teater ja ühiskond, teater ja (rahvuslik) kogukond. Teatrikunsti funktsioonid ja nende muutumine ajas. Institutsioonid, teatrimajad.
Teater ja kunstivoolud (realism, modernism).
Lavastaja- ja näitlejalooming 20. sajandi eesti teatris.
Teater ja repertuaar, teater ja kirjandus.
Teatrikunsti retseptsioon: teater – vaatajaskond – kriitika.

III. Eesti teater 20. sajandi alguses.
Esimene iseseisvusaeg ja sõja-aastad: 1918–1944.
Teater Nõukogude Eestis.
Teater pärast iseseisvuse taastamist: 1990ndad aastad.

 

Kirjandust

a) teatrilood (valik)

S. Parmi, Lühikene eesti näitemängu ajalugu. Algusest meie ajani. St. Peterburg 1904.
E. Rosen, Rückblicke auf die Pflege der Schauspielkunst in Reval. (Tallinn) 1910.
Teatri-raamat. Toim. B. Linde ja G. Suits. Tartu 1913 (taastrükk Tallinn 2002).
J.Kärner, Eesti teatri ajalugu I. Tallinn 1922; Eesti näitelava 19. aastasajal. Tallinn 1923.
A. Adson, Das Estnische Theater. Tartu 1933.
Kakskümmend aastat Eesti iseseisvusaegset teatrit. Toim. E. Reining. Tallinn 1938.
R. Kangro-Pool, Eesti teater algaastail. Tallinn 1946.
A. Adson, Teatri raamat. Ajalugu ja isiklikke kogemusi. Stockholm 1958.
R. Põldmäe, Koidula teater. Tallinn 1963.
K, Kask, Shakespeare Eesti teatris. Tallinn 1964.
K. Kask, Teatritegijad, alustajad. Eesti teatrilugu ∞ – 1917. Tallinn 1970.
R. Põldmäe, „Vanemuise” selts ja teater 1865-1880. Tallinn 1978.
L. Tormis, Eesti teater 1920-1940. Sõnalavastus. Tallinn 1978.
K. Kask, L. Vellerand, Inimesed teatrisaalis. Tallinn 1980.
R. Põldmäe, „Vanemuise” selts ja teater 1881-1906. Tallinn 1985.
K. Kask, Eesti nõukogude teater 1940-1965. Sõnalavastus. Tallinn 1987.
V. Samoilov, Peterburi eesti seltside teatritegevus 1873-1917. Ajalooline ülevaade. Tallinn 1991.
A. Järv, Väliseestlaste teater ja draama. Tartu 1991.
J. Rähesoo, Estonian Theatre. Tallinn 1999, 2003, 2008.
L. Epner – M. Läänesaar – A. Saro, Eesti teatrilugu. Gümnaasiumiõpik. Tallinn 2006.
R. Neimar, Sajandi sada sõnalavastust. Tallinn 2007.

 

b) muud ettekandes kasutatud allikad – eestikeelsed

V. Aabrams, „”Herra on meid lassnud kutzta…”: Kotzebuest ja Lenzist eesti teatriaastal.” – Akadeemia 2006, nr. 11.
N. Andresen, Teatriajaloo uurimise probleeme. – Looming 1956, nr. 12
N. Andresen, Eesti teatri ajaloo esimene katse. –Looming 1970, nr. 10.
N. Andresen, Eesti teatri ajalugu. – Looming 1979, nr. 3.
L. Epner, „Ääremärkusi realismist ja modernismist, peamiselt teatris.” – TMK 2008, nr. 8/9.
S. Karja, “Lossimängud. Paul-Eerik Rummo – Evald Hermaküla “Tuhkatriinumäng””. – Teatrielu ‘99. Koost. ja toim. R. Neimar. Tallinn 2001
J. Lotman, Kultuurisemiootika. Tallinn, 1990.
I. Mikiver, “Artur Adsoni “Teatriraamat””. –Mana 1959, nr. 2.
R. Mirov, Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud. Tallinn 1998.
H. Raudsepp, „Teatritee eesti südamesse” – Looming 1929, nr. 10.
J. Rähesoo, „Omajuur ja kaleidoskoop. Kaks teatrimudelit.” – Akadeemia 2006, nr. 11.
H. Salu, „Eesti dialoog-kirjandusest.” – Tulimuld 1951, nr 5
A. Saro, K. Pappel, „Eesti teater: oma ja võõras.” – Rahvuskultuur ja tema teised. Toim. R. Undusk. Tallinn: UTKK 2008.
L. Tormis, „Voldemar Panso – traditsioon ja/või avangard?” – Teatrielu 2000. Koost. M. Läänesaar, E. Paaver. Tallinn 2001.
L. Tormis, „Eri teid pidi eesti teatrini. Vestlus kutselise teatri sünnivaludest.” – TMK 2006, nr. 12.

 

c) muud allikad – võõrkeelsed

Martin Esslin, The field of drama: how the signs of drama create meaning on stage and screen. London and New York, 1987.
Erika Fischer-Lichte, „Theatre historiography and performance analysis: Different fields – common approaches.” – Assaph. Studies in the Theatre. 1994, Section C, No. 10, pp. 99–112
Erika Fischer-Lichte, „Some critical remarks on theatre historiography.” – S. E. Wilmer (toim), Writing & rewriting national theatre histories. Iowa City, 2004.
G. Holderness (toim.) The politics of theatre and drama. Macmillan 1992.
Pirkko Koski, Tekstistä esitykseksi: teatterinhistorian tulkintaa. – Helmi. Simpukka. Joki. Kirjallisuushistoria tänään. Toim.Markku Ihonen, Yrjö Varpio. Hämeenlinna 1995.
Willmar Sauter, Theatre historiography: General problems; Swedish perspective. – S. E. Wilmer (toim.), Writing & rewriting rational theatre histories. Iowa City, 2004.
S. E. Wilmer, „On writing national theatre histories.” – S. E. Wilmer (toim.), Writing & rewriting national theatre histories. Iowa City, 2004.
William B. Worthen, Modern drama and the rhetoric of theatre. University of California Press 1992.
William B. Worthen, Peter Holland (toim). Theorizing practice. Redefining theatre history. Hampshire – New York, 2003.