Eesti vanem kirjanduslugu: uute lähenemiste võimalikkus

Viimastel aastatel on arutletud eesti kirjanduslookirjutuse alternatiivsete võimaluste üle. UTKK on oma teadusteemades tähtsustanud senise keelelis-rahvusliku põhimõtte kõrval geograafilisi (maiskondlikke) tegureid eesti kultuuriloos ja kaasanud vaatlusse Eesti ja (vastavalt uurimisobjekti laiemale geograafiale) kogu ajaloolise Baltikumi mitte-eestikeelsed (saksa, ladina-, venekeelsed) kirjandused. Kas võimaldab praegune uurimisseis kirjutada eesti vanemat kirjanduslugu teistmoodi?

Seminari korraldajad on arvamusel, et Eesti kirjanduse ajalugu, mis vaatleks koos siinmail mistahes keeles kirjutatut, on võimalik ja teostatav, kui revideerida senist vaatenurka, küsimuseasetust, arusaama kirjanduse mõiste piiridest.

 

Oma nägemust tutvustavad

Liina Lukas “Senisest baltisaksa ja eesti kirjanduslugude kontseptsioonist rahvuse ja regiooni teljel”

Jaan Undusk “Vanema eestikeelse kirjavara klassifitseerimisest” (vt lisaks Balti kirjakultuuri ajalugu. Juhtmõtteid)

Vahur Aabrams “Ülevaade EEVA digiteeritud ja bibliografeeritud tekstidest”