Enam kui inim. Kirjandus ja kunst mitmeliigilises maailmas
Aiaseminar
Friedebert Tuglase kirjanikutee sai alguse 20. sajandi alguses koolipoisina kirjutatud lugudega „Siil“ (Lasteleht 1901) ja „Hunt“ (Linda 1903) – tekstidega, mille fookuses on inimtegelaste suhe tegelastega, kes pole inimesed, küll aga mõjutavad nad inimeste elu ja tegevust. Jaan Eilart, kes külastas Tuglaseid sageli nende aias Rahumäel endises Marie Underi ja Artur Adsoni kodus, on öelnud, et Tuglase jaoks olid kõik selle aia elanikud tähtsad – olid need siis loomad, linnud või taimed. Elo Tuglas rakendas aias enamasti „Väikese printsi“ põhimõtet: sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled.
20. sajandi lõpul, 1996. aastal võttis Ameerika ökoloog ja filosoof David Abram kasutusele mõiste „enam kui inimmaailm“ (the more-than-human world), mis hõlmab suhteid inimeste ja neid ümbritsevate mitteinimestest eluvormide vahel, olgu tegu loomade, taimede, seente või bakteritega. Sellised suhted on möödapääsmatud ja mõjutavad inimolu fundamentaalselt. Lisaks mitteinimliikidele kuuluvad enam-kui-inimlikku-maailma toimetegurite sekka ka geograafilised ja kliimatingimused ning ökosüsteemide elemendid – see on valdkond, mis hõlmab ka inimkonda ja selle kultuuri, kuid on sellest tunduvalt avaram. Eesti teaduse hetkepildis võib seda mõistet siduda näiteks loomaajaloo või omailmateooria uuringutega.
2023. aasta 15. juunil Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumi aias (Väikese Illimari 12) toimuval traditsioonilisel aiaseminaril vaatleme käsitlusi kirjandusest ja kunstist, mis lähtuvad enam-kui-inimmaailma kontseptsioonist. Tuglase jälgedes käies on erilise tähelepanu all inimeste ja teiste liikide vahelise kokkupuute ja suhestumise vaatlused, vastastikkuse suhtlemise, mõju ja taju käsitlused, nii inimlike kui ka muude perspektiivide kaardistamine.
Kava
I 12.00–13.30
Timo Maran, Semiootiline seotus paljuliigilises maailmas
Kadri Tüür, Kuidas maitsed karule?
Elle-Mari Talivee, Linnuvaatlejad ja nende teekond keskkonnale mõtlemiseni
II 14.00–15.30
Merili Metsvahi, Liivimaa vaimulike arusaamad veekogude elususest 17. sajandi esimesel poolel
Kaarina Rein, Botaanika rootsiaegses Tartu ülikoolis Andreas Arvidi disputatsiooni „De plantis“ näitel
Risto Järv, Naabrist parem. Meie muinasjutusiil
III 15.45–17.15
Sara Bédard-Goulet, More-than-human encounters at the edge of extinction in Indices des feux by Antoine Desjardins
Ulrike Plath, Manfred Kyber: baltisakslasest loomakaitsja ja kirjanik
Ene-Reet Soovik, Läänemere lained: linnaloodusest ja loodus(aja)kirjandusest
IV 17.30 Pooltund kirjanik Maarja Pärtnaga, kes räägib oma luulekogudest „Vivaarium“ ja „Elav linn“ ning värskest keskkonnaesseistikast
Palun andke osalemissoovist märku aadressil ellemari@utkk.ee.
Aiaseminari toetavad Horisont 2020 keskkonnahumanitaaria projekt „Harrastusteaduse roll keskkonnasõbraliku kodanikuaktivismi toetamises: aialinnuvaatluse võimalusi rohelise mõtteviisi juurutamisel“ ja Tartu Ülikooli semiootika osakond (PRG1504).
