Võitlus erandi nimel: Andrei Ivanov eesti kirjanduses

16. mail 2016 toimub Eesti Keele Instituudi maja II korruse väikeses saalis (Roosikrantsi 6) Kirjanduskeskuse teadusseminar „Võitlus erandi nimel: Andrei Ivanov eesti kirjanduses”.

Ettekande peavad dr Eneken Laanes (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus; Tallinna Ülikool) ja prof. Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool).

Andrei Ivanov on nüüdisaegse eesti kirjanduse üks huvitavamaid autoreid, kuid nii tema isiku kui teoste paigutamine eesti kirjanduse konteksti ei ole olnud alati lihtne. Tema vene keeles kirjutatud, kuid visalt olulisi kohaliku kultuuri küsimusi käsitlev looming on kutsunud esile teatava kriisi eesti kirjanduse ja kultuuri enesemääratluses. Kas kuulub Ivanovi looming eesti või Eesti kirjandusse? Ja mida ütleb vastus sellele küsimusele E/eesti kirjanduse määratlemise viiside ja selle ajaloo kohta? Ettekanne vaatleb Ivanovi ja tema loomingu rolli eesti kirjanduse väljal kui „võitlust erandi nimel”. Käsitledes identiteedikategooriate küsimust nii kirjanduse institutsionaalsel kui Ivanovi teoste temaatilisel tasandil, näitab ettekanne, kuidas Ivanovi looming on vallandanud liikumise kohaliku kirjanduse rahvus- ja keeleülesema määratluse poole.

Vaadeldes institutsionaalset tasandit, keskendub ettekanne Ivanovi romaanile „Peotäis põrmu”, mis ilmus tõlgituna venekeelsest käsikirjast 2011. aastal, kuid nägi „originaalis” ilmavalgust palju hiljem, 2014. aastal. Toetudes Jacques Rancière ja Giorgio Agambeni ideedele lahatakse 2012. aastal selle romaani ümber puhkenud debatti ja näidatakse, et vaidluse osapoolte eesmärgiks oli ühemõtteliselt määratleda romaani eestikeelse tõlke originaalsus või tuletuslikkus, selleks et kinnitada või seada kahtluse alla valitsev arusaam eesti kirjandusest ja laiemalt keele kaudu määratletud kultuurilisest identiteedist. Ettekanne uurib ka, kuidas Ivanovi juhtum seab küsimärgi alla need lähenemised tõlketeoorias, mis toetuvad rangetele vastandustele lähte- ja sihtkeele, võõrandava ja kodustava tõlke vahel, ja kutsub üles mõistma tõlget kui liikumist määratlematuse poole, kus dihhotoomilised vastandused kaotavad kehtivuse ja kujundatakse ümber.

Võitlus õiguse eest erandile käib aga ka Ivanovi loomingu temaatilisel tasandil. Tema tegelased ei soovi olla osa ei eesti ega eestivene kogukonnast. Ettekanne keskendub Ivanovi intertekstuaalsetele seostele T.S. Eliotiga ja eriti nende sarnastele nurisünnituse ja surnultsündinud laste kujunditele. Tõukudes Edward Saidi eksiili ja sekulaarse kriitika teemalistest ideedest, näitab ettekanne, et tegemist on kujunditega, mis sümboliseerivad põlvnemisliinide katkemist ja suguluse kriisi. Nende abil kujutab Ivanov (sise)pagulust kui vähemuspositsiooni, mis võimaldab heita kriitilise pilgu igasugustele rahvuslikele ja kultuurilistele kogukondadele. Ivanovi tegelased loovad enda ümber intertekstuaalse kirjandusliku ruumi, et pageda sinna kogukondliku kuuluvuse eest ja mõelda inimeksistentsist väljaspool neid kuuluvusi.

Lisainfot ürituse kohta saab küsida telefonil 644 3147 ning e-kirja teel utkk@utkk.ee.