Esimene maailmasõda eesti kultuuris

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi ühisseminar.

 

Kõik ihuvad sõja vikatit. Sest suur Euroopa sõda on alganud! Surma vikat on koledasti terav!
Jaan Sild, Suur Euroopa sõda. Katkendeid sõjamehe päevaraamatust 1914. aastal

 

2014. aastal meenutatavatest sündmustest on tagasivaates kõige olulisemaks osutunud sajandi möödumine Esimesest maailmasõjast, mis mõjutas kogu Euroopat, kujundades ümber nii Euroopa vaimu kui ka maakaardi. Konverentsid, näitused,  Esimese maailmasõja aineliste raamatute esitrükid ja vanade kordused, vastsed filmiversioonid „suurest sõjast“ ja juba olemasolevate taaslinastused, lahingupaikade külastused ja mitmed teised mälutöö vormid − see kõik on aidanud kaasa huvitõusule maailmaajaloo murranguliste sündmuste vastu.

Esimese maailmasõja tulemusel kadusid Euroopa poliitiliselt kaardilt suured impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari ning samal ajal hakkasid endale iseseisvust nõutama paljud väikerahvad, sealhulgas eestlased. Esimest korda ajaloos kasutati keemiarelva, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, oldi tunnistajaks tsiviilisikute massimõrvadele.

Eestlased kisti sõtta Vene keisririigi alamatena. Vene armeesse mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest, kellest hukkus või jäi teadmata kadunuks üle 10 000. Kuigi sõda, mille tagajärjed andsid valusalt tunda kõigis ühiskonnakihtides, ei olnud eestlaste oma, tegi see otsa lahti võitluseks oma rahva huvide eest. 1917. aasta jooksul küpsev riikliku iseseisvuse mõte ning 1918. aasta Saksa okupatsioon tõid kaasa olulisi mentaliteedimuutusi, välistades edasise poliitilise ja kultuurilise ühistöö kohaliku saksa elanikkonnaga.

Kutsume erinevate kultuurivaldkondade uurijaid analüüsima Esimese maailmasõja kajastusi kultuurimälu erinevates meediumides:

• kirjanduses, visuaalkultuuris ja muusikakultuuris (sh sõdurilauludes), sünkroonsetes ja retrospektiivsetes tekstides (päevikud, kirjavahetused, mälestused), keskendudes näiteks järgmistele teemadele:
• rahvuslus, patriotism, patsifism, sõja uued dimensioonid (kestussõda, massihävitusrelv), maskuliinsuse „kriis“ ja teised kriisid, avangard ja modernism Esimese maailmasõja tematiseerijana, Esimese maailmasõja representatsioonid eesti kultuuris Euroopa kultuuriruumi representatsioonide taustal, Esimese maailmasõja mälupaigad Eestis ja eestlase teadvuses.

 

Kava

8. aprill kolmapäev, Roosikrantsi 6, II korruse suur saal

11.00-12.00 Jüri Kivimäe Kultuuriline pööre ja sõda
12.00-12.30 Roosmarii Kurvits Eesti päevalehtede moderniseerumine I maailmasõja algul
12.30-13.00 Õnne Kepp Eesti sõjalaul
13.00-14.00 Lõuna
14.00-14.30 Urve Lippus Läti sõjapõgenikest muusikud Tartus 1916. aasta suvel
14.30-15.00 Mari Nõmmela Kunstijüngrist soldatiks ja vabadussõdalasest rahvuskultuuri edendajaks
15.00-15.30 Kohvipaus
15.30-16.00 Tiina Kirss Suur ilmasõda eesti kirjanduses ja memuaristikas
16.00-16.30 Andreas Kalkun „Rohgem ei tiija mina teile kirjuda“. Kirjavormelid ning peresuhete kajastused Jakob Ploomi sõjakirjades

9. aprill neljapäev, Tallinna Ülikool, Silva maja S-240

10.00-10.30 Tiit Hennoste Sõda pärast sõda. Esimese maailmasõja märgid eesti kirjanduslikus avangardis
10.30-11.00 Luule Epner Aated ja stiiliotsingud: ekspressionism 1920. aastate teatris
11.00-11.30 Kohvipaus
11.30-12.00 Kai Stahl Esimese maailmasõja kajastusi kunstis soolises võtmes
12.00-12.30 Helena Risthein Jaan Siirak ja tema maal „Verduni katedraal sõjapurustustes“
12.30-13.00 Enn Lillemets Sõda tegi mehest kirjaniku: Peet Vallaku juhtum
13.00-14.00 Lõuna
14.00-14.30 Jaan Undusk Mälupaik sinepigaas
14.30-15.00 Mirjam Hinrikus Esimese maailmasõja allusioone Tammsaare tekstides
15.00-15.30 Marit Karelson Kui lüürika ja aeg hingasid ühes rütmis: kiirus, aeglus ja igavik Johannes Semperi varasemates tekstides

Lisainfo
Mirjam Hinrikus (UTKK, TLÜ EKKI): mirjam.hinrikus@gmail.com
Ave Mattheus (TLÜ EKKI): ave.mattheus@tlu.ee