Kui varakristlust ja hilisantiikaega võib nimetada perioodiks, mil mõtlemine suutis põhjendada, vastupidiselt klassikalisele filosoofiale, infiniitsuse kontseptsiooni tunnetuslikku väärtust, siis keskaega võib piltlikult nimetada infiniitsuse idee kinnistumise ajajärguks. Ehkki see kinnistumine leidis eeskätt aset infiniitsuse kui jumala atribuudi osas, mõjutas see paratamatult kogu tollast mõtlemist, sest piiri tõmbamine filosoofia ja teoloogia vahele on, vähemasti varase keskaja puhul, võimatu. Augustinuse väljendatud mõte jumalast kui kahe raamatu, pühakirja ja looduse autorist asetas „natuurfilosoofia“ (loodusmõtte) paratamatult teatavasse kontakti jumaliku infiniitsusega. Silmnähtav murrang ses osas leidis aset 12. sajandi nn. intellektuaalse revolutsiooni käigus, mil Euroopas taas tuntuks saanud Aristotelese loodusteaduslikud teosed sundisid ümber hindama ka infiniitsuse rolli inimtunnetuses.

Seminaris leiavad käsitlemist järgmised teemad:
1) Augustinus ja verbum interius.
2) Teofaania ja analoogia: Augustinus, Pseudo-Dionysios, Eriugena.
3) Duns Scotus ja olemise univokaalsus (conceptus univocus entis).
4) William Ockham ja moodsa tee (via moderna) algus.

Seminariettekanne toimub Rein Unduski isikliku uurimisteema („Infiniitsuse kontseptsioon mõtlemises ja kunstis“) vahetulemuste tutvustamise raames ja on järjeks vastavale 2009. aasta seminarile (vt. teese ja ettekande alusartiklit).

 

Kirjandust

Esmased allikad

  • Aurelius Augustinus, De Trinitate. Meiner Verlag 2001.
  • Pseudo–Dionysios, The Complete Works. Paulist Press 1987.
  • Johannes Scottus Eriugena, Periphyseon. Vol. 1–4 (5. köide siiani ilmumata). Dublin Institute for Advanced Studies 1999–2009.
  • Duns Scotus, Philosophical Writings. Hackett Publishing Company, 1987
  • William of Ockham, Philosophical Writings, Bobbs-Merril 1984.

 

Sekundaarseid allikaid

Werner Beierwaltes, Eriugena: Grundzüge seines Denkens. Klostermann 1994.
  • Anne Ashley Davenport, Measure of a Different Greatness: The Intensive Infinite 1250–1650. Brill 1999.
  • Etienne Gilson, Christian Philosophy in the Middle Ages. Random House 1955.
  • Edward Grant, Science and Religion: 400 BC – AD 1550. The Johns Hopkins University Press 2004.
  • Pierre Hadot, L’image de la Trinité dans 1’âme chez Victorinus et chez Saint Augustin. Studia Patristica 1962, 6, lk. 409–42.
  • John Marenbon (ed.), Routledge History of Philosophy III: Medieval Philosophy. Routledge 1998.
  • Hilary Anne-Marie Mooney, Theophany: The Appearing of God According to the Writings of Johannes Scottus Eriugena. Mohr Siebeck 2009.
  • Hilary Anne-Marie Mooney, Infinitus enim infinite, etiam in purgatissimis mentibus formatur: Die Struktur der Begegnung mit dem unendlichen Gott nach Johannes Scottus Eriugena. Rmt.: History and Eschatology in John Scottus Eriugena and his Time. Leuven 2003.
  • Eric D. Perl, Theophany: The Neoplatonic Philosophy of Dionysius the Areopagite. State University of New York 2007.
  • Paul Vincent Spade, The Cambridge Companion to Ockham. Cambridge 1999.
  • Tina Stiefel, The Intellectual Revolution in the Twelfth-Century Europe. St. Martin’s Press 1985.
  • Thomas Williams (ed.), The Cambridge Companion to Duns Scotus. Cambridge 2003