Intertekstuaalsus ja intermeedialisus on nüüdseks juba üsna vanad ja omavahel seotud mõisted: kui intertekstuaalsus viitab seostele ühe meediumi raames, siis intermeedialisus (või intersemiootilisus) osutab erinevate meediumite ja erinevate kultuurikeelte vahelistele seostele. Antud seminaris analüüsitakse erinevate tekstide näidetel, kuidas kirjandustekst kasutab erinevaid meediume ning loob seeläbi erinevaid identiteete.

Lähtetekstiks on Paul-Eerik Rummo “Hamleti laulud”, mis ilmus esimest korda kogumikus “Tule ikka mu rõõmude juurde” (1964). Järgmisel aastal (1965) kirjutas helilooja Veljo Tormis Rummo sõnadele koorilaulu “Hamleti laulud” ning 1978. aastal sai teoks samast laulust või tekstist ajendatud teatrilavastus “Hamleti laulud”. Kõik need kolm kultuuriteksti on omavahel seotud ja põimunud, nagu on seotud ja põimunud ka neid kandvad meediumid, kuid samas võivad nad eksisteerida ka eraldi. Kõik need kultuuritekstid kannavad oma ajastust pärit identiteeti, kuid nad kannavad ka oma sünniaega ületavat identiteeti, mis diakrooniliselt ulatub sajandite taha minevikku ja kaasaega. Väga olulist rolli mängib seejuures nüüdseks laiemalt sümbolteksti rolli omandanud Shakespeare’i “Hamlet”. Hamleti kuulus monoloog “Olla või mitte olla…” on intertekstuaalne, osutades oma eelkäijatele, ja samavõrra intertekstuaalne on Rummo tekst, osutades erinevatele kultuuritekstidele nii oma kaasajas kui ka ajaloos, nii eesti kultuuris kui maailmakultuuris laiemalt.

Hamleti eksistentsiaalne küsimus on andnud inspiratsiooni nii jäljendusteks kui dialoogiks, ning olles juba algselt kirjutatud draamateksti, on see läbi aegade olnud väga hea intermeedialiste tõlgenduste allikas. Samas kannab iga Hamlet, mis pärast Shakespeare’i ükskõik millise meedia abil ilmub, erinevat tähendust.

 

Kirjandust

  • Bruster, Douglas 2007. To Be or Not To Be. London: Continuum.
  • Hennoste, Tiit 2011. Heroism ja eksistentsialism. Mõttevahetus: Eesti eksistentsiaalsusest. – Looming, nr 8, lk 1139–1148.
  • Pilv, Aare 2011. Olemasolu-Eesti. Eksistentsiaalse Eesti kontseptsioonist. – Looming, nr 6, lk 843–855.
  • States Bert O. Hamlet and the Concept of Character. Baltimore and London: The John Hopkins University Press
  • Torop, Peeter 2011. Multimeedialisus. – Humanitaarteaduste metodoloogia. Uusi väljavaateid. M. Tamm (koostaja), Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 327–348.
  • Weitz, Morris 1966. Hamlet and the Philosophy of Literary Criticism. Cleveland and New York: The World Publishing Company.