End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts
Rahvusvaheline konverents kunstilisest moderniseerumisprotsessist
Tallinna ülikool, Helsingi ülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus koostöös Helsingi ülikooli uurimisrühmaga Rethinking Realistic Worldmaking ja Eesti Kunstimuuseumi KUMU-ga kutsuvad rahvusvahelisele interdistsiplinaarsele konverentsile „End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts“. Konverents jätkab Eesti ja Soome kirjandusteadlaste ja kultuuriuurijate varasema viljaka koostöö traditsiooni ja toimub kahes linnas. 15.–16. augustil peetakse ettekandeid ja paneeldiskussioone Tallinnas ja 17.–18. augustil Helsingis.
Konverentsist võtab osa üle poolesaja oma ala asjatundja Euroopast, Põhja-Ameerikast, Põhja-Aafrikast ja Aasiast, k.a Austraaliast. Eesti ja Soome esinejate hulgas on ka mitmeid kraadiõppureid, sh Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi magistrante ja doktorante. Plenaarettekannetega esineb neli rahvusvaheliselt tunnustatud ja hinnatud modernismiuurijat. Tallinnas peavad plenaarettekande prof Matthew D. Potolsky Utah ülikoolist ja prof Pirjo Lyytikainen Helsingi ülikoolist ja Helsingis prof Patrizia Lombardo Genfi ülikoolist ja prof Carolyn Burdett Londoni ülikoolist.
Interdistsiplinaarne konverents keskendub humanitaarteadustes möödunud sajandivahetusest alates esile kerkinud nn afektiuuringutele ehk küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie toimimist erinevates tähendusstruktuurides. Afektide ja emotsioonide uurimine on üks aktuaalsemaid kultuuriuuringute valdkondi, mis laiendab seni domineerinud sõnale keskendunud ratsionaalse inimkogemuse uurimist olulise dimensiooni võrra ja aitab seeläbi ühiskonda mitmekülgsemalt mõtestada. Kirjandus ja teised kunstid ühelt poolt peegeldavad inimeste tajusid, kuid teiselt poolt kutsuvad neid ka esile.
Konverentsil on luubi all moderniseerumisprotsessiga seotud hirmud ja lootused, mis on saanud alguse 19. sajandi naturalismist ja dekadentsist, mõjutasid erinevaid kunstivaldkondi ja seeläbi ka ühiskonda laiemalt kogu 20. sajandi vältel. Ettekandeid peetakse kirjandusest, kujutavast kunstist, muusikast ja teatrist, nii üksikautorite loomingust, žanritest kui ka konkreetsetest teostest.
Konverentsi peamine töökeel on inglise keel, kuid ettekandeid peetakse ka prantsuse keeles. Täpsema info konverentsi programmi jm kohta leiab konverentsi kodulehelt.
Loe ka Mirjam Hinrikuse intervjuud „Kulg nõrkuse, melanhoolia, jälkuse ja pessimismi vaimus“ konverentsi peaesinejate Helsingi ülikooli professori Pirjo Lyytikäisega ja Utah´ülikooli professori Matthew Potolskyga (Sirp 8.09.2017).
Konverentsiga seoses on KUMUs 9.09.2017–25.02.2018 avatud näitus „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst“, mis viib vaataja dekadentlikku ja baudelaire’likku kunstimaailma, mida iseloomustavad melanhoolia, küünilisus ja pessimism, aga ka naudingud ja kirg nn ebatavalise või iseäraliku vastu, k.a androgüünsuse ihalus, nartsissism ja meelemürgid.
Lisainfo:
Mirjam Hinrikus mirjam.hinrikus@tlu.ee
Piret Viires piret.viires@tlu.ee
Ave Mattheus ave.mattheus@tlu.ee
Konverentsi toetab Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ASTRA projekt.