Maastikule kleepuv tekst - Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tallinna Ülikooli Keskkonnaajaloo Keskus korraldavad 9.–11. juunil 2016 konverentsi „Maastikule kleepuv tekst“.

Konverentsi keskseks mõisteks on maastik kirjanduses, rahvaluules ja keskkonnaajaloos. Tegemist on jätkukonverentsiga: eelmisel aastal peeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas aiakonverentsi „…rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses“ kultuuriloolise väljasõiduga Kehrasse, uurides kitsamalt eesti looduse kirjeldust ilukirjanduses ning laiemalt aia ning looduse käsitlust Eesti ajaloos, seejuures ka baltisaksa ja siinse vene kogukonna kirjandusallikais. Käesoleval aastal on korraldajajateringi ning käsitletavat laiendatud; üheks ühiskonverentsi ajendiks on Eesti Rahvaluule Arhiivi 2015. aasta kohapärimuse kogumise võistlus „Minu maastikud“, mille käigus saadeti arhiivile nii traditsioonilist (koha)pärimust kui maastikuga seotud täiesti isiklikku laadi kogemuskirjeldusi kõige laiemas tähenduses.

Pealkiri „Maastikule kleepuv tekst“ on taotluslikult poleemiline. Võime mõelda ilukirjanduslikest ja pärimustekstidest kui kirjutajale südamelähedastest maastikest orgaaniliselt välja kasvavatest võrsetest ja viljadest, kuid tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, kuidas hakkavad kirja pandud tekstid mõjutama meie ettekujutusi reaalsusest. Lugeja tähelepanu koondub kirjasõnas kujutatud objektidele, nähtustele, omadustele – nii võivad märkamata jääda need maastike omadused, mis ei ole kirjasõnaga kaetud. Tekst võib maastikule kleepuda ja suunata tugevasti meie arusaamu sellega suhestumiseks sobilikest viisidest. Meie kui uurijate ülesanne on selliseid juhtumeid avastada ja kriitiliselt analüüsida: mida me maastike tekstualiseerimisel võidame, mida kaotame? Kas tasakaal on võimalik?

Konverents „Maastikule kleepuv tekst“ toimub esimesel päeval Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas ja teisel päeval Tallinna Tehnikaülikooli Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuses. Külastame Marie Underile, Artur Adsonile, Friedebert ja Elo Tuglasele, Ernst Peterson-Särgavale ja Carl Robert Jakobsonile kunagi nii olulisi maastikke. Oma loomingu tähtsatest maastikest kõneleb kirjanik Jan Kaus.

Teesikogumiku e-väljaanne

Kava

9. juuni 2016, ettekandepäev Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Tallinn-Nõmmel, Väikese Illimari 12.

9.15 Tervituskohv
9.30 Kadri Tüür ja Elle-Mari Talivee, Lähenemistest kirjanduslikele maastikele
9.40–10.00 Ulrike Plath, Karl Gottlob Sonntag tekstilise maastiku kujundajana
10.00–10.20 Linda Kaljundi, Autentsed maastikud ja hilisnõukogude Eesti
Kohvipaus
10.30–10.50 Piret Pungas-Kohv, Väike sooretk läbi eesti ilukirjanduse
10.50–11.10 Ene-Reet Soovik, Kommentaare ilukirjanduslikule sooretkele
Kohvipaus
11.20–11.40 Virve Sarapik, Maastik, maal ja kogemus
11.40–12.00 Marju Kõivupuu, Kalmistu kui kodupaiga sümbol – kas ajalooks saanud väärtus?

* Samal päeval kell 10.15 toimub Marie Underi ja tema perekonna mälestusteenistus Tallinna Jaani kirikus.

10. juuni 2016, keskkonnaajalooline väljasõit Kurgjale Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi ja Särghauale Tallinna Tehnikaülikooli maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskusesse. Kogunemine Väikese Illimari 12 kell 9.45, ärasõit Tallinnast kell 10.00. Palume mitte hilineda!

11.30–13.15 Ekskursioon ja lõunasöök Kurgjal

TTÜ Särghaua õppekeskus

13.30–14.00 Jan Kaus, Täidetud ruum
14.00–14.20 Mari-Ann Remmel, Muutuv maastik pärimustekstides ja kogukonnamälus
14.20–14.40 Lona Päll, „Älved, laukad, huulhein, meeleoluks kaasas vein“: keskkonnaseosed pärimuses Kakerdaja raba lugude näitel
Kohvipaus
15.00–15.20 Valdo Valper, „Minu maastikud“. Eksperthinnang
15.20–15.40 Taavi Pae, Eesti rahvusatlase maastikud
15.40–16.00 Evelyn Fridolin, Kirjanduslikud kohanimed
16.20–16.40 Risto Järv, Ernst Peterson-Särgavast ja metsamuinasjuttudest
Kohvipaus ja ringkäik Särghaual