Marie Under ja eesti luule sada aastat

28.–29. märtsil 2008 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis kirjanduskonverents „Marie Under ja eesti luule sada aastat“
Korraldajad: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kirjandusmuuseum

Marie Underi 125. sünniaastapäeva puhul sooviksime üle vaadata selle ajalõigu Eesti aja-, kultuuri ja kirjandusloos, millal Under ja tema kaasaegsed (Gustav Suits, Henrik Visnapuu jt) tulid ja tõstsid eesti luulekeele senisega võrreldes uuele tasemele. Sellesse ülevaatesse jääb kogu vahepealne eesti luulelugu, ning näib, et too ligi sajandi tagune “luulekeele revolutsioon” on hilisema eesti luule suhtes olnud tükk aega määrava tähtsusega. Võiks esitada hüpoteesi, et Underi ja tema kaasaegsetega tuli eesti luulesse teatav tekstitüüp (või kujutelm sellest, mis luuletus on ja millest ta koosneb), mis oli mõjukas umbes seitse aastakümmet, vahepeal loomulikult modifitseerudes, kuid jõudes teatava “loogilise lõpuleviiduseni” nt Indrek Hirve ja Doris Kareva luules ning muutudes “ajalooks, mis kordub farsina” nt KM Sinijärve nooruspõlve maneristlikes tekstides või Jürgen Rooste luulekogude pealkirjades.

Kutsume seega üles käsitlema konverentsil viimase sajandi eesti luulelugu sellest vaatepunktist, kuivõrd on see tekstide iseloomult, luulekeelelt ja luule definitsioonilt seotud Underi ja tema kaasaegsete toodud luulelaadiga, kuivõrd see on teisenenud ja kuidas sellega on polemiseeritud. Kutsume üles sellest kõnelema nii avaramate käsitluste kui üksikasjalikumate tekstianalüüside kaudu. Soovime seejuures, et Marie Underi luule oleks nähtaval ja leiaks mitmekülgset tõlgendamist.

Kuivõrd konverents on plaanitud kahepäevane, on põhilise teemaasetuse kõrval teretulnud ka muud Underi loomingut ja biograafiat käsitlevad ettekanded, mis esitavad uusi fakte või tõlgendusi.

Aare Pilv (aare.pilv@mail.ee)
Eesti Kirjandusmuuseum
Sirje Olesk (sirje@kirmus.ee)

 

Ajakava

Reede, 28. märts 

11.00–11.15 Avasõna
11.15–11.45 Sirje Kiin Marie Underi tähenduse kujunemine: Ema laulust rahvuse emani
11.45–12.15 Hando Runnel Taevaminek

12.15–12.30 Kohvipaus

12.30–13.00 Tiina Kirss Inimkonna hämarus: saksa moodsa luule siirded Underi loomingus
13.00–13.30 Katre Väli Underi loomingu erinevad esitusviisid

Lõuna 13.45–15.00 Kohvikus Shakespeare

15.15–15.45 Aigi Heero Under ja eesti-saksa kirjandussuhted
15.45–16.15 Peeter Torop Naine tõlgib meest: Under ja Lermontov
16.15–16.45 Marie-Kristiina Lotman Värsistruktuur ajastu märgina: Marie Underi neliktrohheus

16. 45–17.00 Kohvipaus

17.00–17.30 Janika Kronberg Under ja Ristikivi
17.30–18.00 Anneli Mihkelev Dramaatiline Under
18.00–18.30 Triin Soomets Vahva printsess

kell 18.30 ja edasi koosviibimine Kirjanike majas

Laupäev, 29. märts

10.00–10.30 Satu Grünthal Vaateid Marie Underi ja soome ballaadiluule arengule
10.30–11.00 Arne Merilai Pärglid ja inglid. Marie Under vertikaalis
11.00–11.30 Rutt Hinrikus Kas mina see? Marie Under ja eesti kirjandus saja aasta eest

11.30–12.00 Söök ja kohv

12.00–12.30 Leena Kurvet-Käosaar Marie Under ja vaba armastuse ideaal
12.30–13.00 Jürgen Rooste Sonetid, sukad ja mina

Avatud näitused „Kunst Marie Underi kodus“ ja „Marie Underi kirjanduslik pärand“
Täname Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali