Metsaannid baltisaksa söögilaual. Põimunud söögikultuur või kultuuriülekanne?

Metsaannid ehk „wild food“ on viimasel ajal ka Eesti toiduuurijate seas saanud rohkesti tähelepanu, kusjuures huviorbiidis on olnud eelkõige eestlaste toidukultuuris leiduvad looduslikud toidutaimed 19. sajandist kuni tänapäevani välja. Kuidas aga saab rakendada kaasaegset kontsepti, mille suund on näidata seotust kohaliku loodusega, varasemate aegade ning kõrgklassi kohta, mille kultuur oli teatavasti suurel määral avatud välismõjudele?

Oma ettekandes püüan selgitada, millised metsaande puudutavad teadmised olid baltisaksa kultuuris 18. sajandil levinud ning millal ja mis kontekstis metsaannid huvi pälvisid. Samas tuleb laiemalt mõtiskleda, kas nende kasutamist saab interpreteerida kui eesti/läti ja baltisaksa kultuuride vastastikust põimumist või hoopiski ülekannet (ülevalt alla või alt ülesse). Kas teadmiste levik üldse muutis toidukultuuri igapäevast palet ning kas äkki seisuslik vahe ilmnes kõige teravamalt just metsaandide erinevas kasutamises?

Ettekanne sünteesib ETF grandi „Baltimaade toidukultuuri ajalugu“ esimesel poolel kerkinud küsimusi ning püüab neid arutada UTKK teadusteema „Põimunud kirjanduslood: eesti kirjakultuuri diskursiivne ajalugu“ ning Eesti Keskkonnaajaloo Keskuse (KAJAK) töö raamides.

Roosikrantsi 6, väike saal