Oma raamatus „Multidirectional Memory: Remembering the Holocaust in the Age of Decolonization“ (2009) juhib Michael Rothberg tähelepanu sellele, kuidas üht ajaloolist kogemust ja selle mäletamise viise saab kasutada teiste ajaloosündmuste meenutamiseks. Rothbergi keskendub selle, kuidas holokausti mälu on alates 20. sajandi teisest poolest mõjutanud nii Euroopa koloniaalajaloo teadvustamist kui ka orjanduse mälu USA-s. Ka mitmed teised uurijad on väitnud, et praeguseks globaalne holokausti mälu on hakanud toimima šabloonina teiste vägivaldsete ajalugude, sealhulgas nõukogude sunnitöölaagrite mäletamisel. Kuid ajaloolised võrdlused ja mäluvormide taaskasutamine ei piirdu vaid holokaustiga.

Ettekanne uurib ajalooliste paralleelide tõmbamist ja mäluvormide laenamist 21. sajandi eesti mälukultuuris, keskendudes Imbi Paju dokumentaalfilmile ja raamatule „Tõrjutud mälestused“, Sofi Oksase romaanile „Puhastus“ ja Kristina Normani videokunsti teosele „Ühisel pinnal“, mis ühel või teisel viisil puudutavad II maailmasõja ja stalinistlike repressioonide mäletamist nõukogudejärgses Eestis. Ühest küljest vaadatakse, kuidas rahvusvaheliselt edukad eesti mälutekstid laenavad mäluvorme nii holokausti, kui ka hilisemate vägivaldsete ajaloosündmuste mälust, teisest küljest aga näidatakse, kuidas on Eesti enda ajaloolist kogemust kasutatud nüüdisaegsete ühiskondlike probleemide teadvustamisel.

Roosikrantsi 6, väike saal