Narva, piiri- ja tööstuslinn: kirjanduslikke kajastusi

Narva, piiri- ja tööstuslinn. Kirjanduslikke kajastusi

Linnakirjanduse tööseminar ja ettekandepäev Tartu Ülikooli Narva Kolledžis 13.–14. septembril 2018

 Narva, an Industrial Border City: Literary Reflections
Symposium in literary urban studies
at the University of Tartu Narva College on 13 and 14 September 2018

13. september, auditoorium 215

I Welcome and Introductions. Setting the Scene
10.30 Elle-Mari Talivee, Anu Printsmann
10.40 Elle-Mari Talivee (Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences), A photographic trace of Narva in the collections of Friedebert Tuglas. Some links between Estonian literature and the (East)Viru region
10.55 Anu Printsmann (Tallinn University), Émile Zolaʼs Germinal and Raimond Kaugverʼs In the Seventh West. A comparison from a geographerʼs point of view
11.10 Kri Marie Vaik (Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences), Naturalism in Eduard Vildeʼs novel Iron Hands
11.15 Marianne Lind (Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences), Ugly Cities of Jaan Oks and Knut Hamsun
11.25 Discussion

II The Poetics of Industrial and Border Cities
11.45 Karoliina Lummaa (University of Turku), Urban metabolisms and everyday Anthropocene poetics
12.00 Tarmo Pikner (Tallinn University), Disturbances and degrowth utopias
12.15 Andrei Vinogradov (Kazan Federal University), ‘Promising land’ struggle with industrial pollution of the environment in imperial Lodz (1880–1917)
12.30 Jason Finch (Åbo Akademi University), Mobilizing a Riverine Border City. Plans and Memoirs of St Louis, 1910–60
12.45 Discussion

III Focusing on Narva
14.30 Ene-Reet Soovik (University of Tartu), Narva as a warscape on page and stage
14.45 Mait Sepp (University of Tartu)  A theatre of wars. Memorials of the Great Northern War in Narva
15.00 Reet Bender and Marika Peekmann (University of Tartu), Narva in Baltic German autobiographies – a realm of memory or just a memorable place?
15.15 Discussion

IV Hydroelectricity from a human(itarian) perspective
16.00 Kadri Tüür (University of Tartu), Damming rivers: Sense of loss (in fiction and non-fiction)

On Skype: Viktor Pal (Higher School of Economics, St Petersburg) Technological and environmental aspects of  hydropower projects in the Soviet Bloc under the Cold War and Julia Tofantšuk (Tallinn University) The agency of nature vs Soviet technological anti-nature in Valentin Rasputinʼs Farewell to Matyora

16.30 Jaan Undusk, Elle-Mari Talivee (Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences) Comments on the film In Sunshine and in Rain (Vihmas ja päikeses, 1960) on the building of a power plant
Final Q&A and Discussion
Conclusion: Kadri Tüür and Jason Finch

Palume tööseminarile registreeruda e-postiaadressil ellemari@utkk.ee.

14. september, auditoorium 215. Ettekannete lühikokkuvõtted vene keeles iga ettekande järel.

10.30 Ingrid Velbaum-Staub (Eesti Kirjanike Liit), Anu Printsmann, Kadri Tüür, Elle-Mari Talivee Narva, piiri- ja tööstuslinn: kirjanduslikke kajastusi. Kokkuvõte tööseminarist
10.50 Heili Sepp (Viru Maakohus), Joaoru teljed. Üks vähem tuntud Narva
11.10 Aare Pilv (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), Kuidas teha Kreenholmist kunstiteost
11.30 Kaie Metsaots (Eesti Maaülikool), Tööstuspärand, identiteet, väljakutsed, võimalused
11.50 Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit), Linnast ja mälust
Küsimused ja arutelu

13.30 Kreenholmi ekskursioon

Palume ettekandepäevale ja ekskursioonile registreeruda e-postiaadressil ellemari@utkk.ee. Ekskursioonile on mõned vabad kohad.

Kutsung

Linnast inspireeritud ilukirjanduse uurimine pakub laialdast interdistsiplinaarset tööpõldu. Kavatseme seda taas teha 2018. aasta sügisel Narvas, Eesti olulises piirilinnas, ajalooliselt tähtsas kaubandus- ja tööstuskeskuses. Paeluv ja põnevate ideede generaator on Narva ka tänapäeval. Tunnistust sellest annavad kasvõi Tartu ülikooli Narva kolledžihoone – rohkete auhindadega pärjatud kõige uuenduslikum õppehoone Euroopa idapiiril (vt ArchDaily 2013), Narva muuseumi põnevad toimetised, dokumentaalfilm „Paberist linn“ ja Eesti presidendi kavatsus kolida sel sügisel mõneks ajaks riiki juhtima Narva. Kultuuride ristteel asuv Narva kandideerib ka Euroopa kultuuripealinnaks 2024. Ilukirjanduslik Narva on üpris avar: Eduard Vilde avaldas 1898. aastal Narva Kreenholmist romaani „Raudsed käed“. Ajaloolisest Narvast ning Sillamäest on kirjutanud näiteks Andrei Hvostov, mälestuste Narvast Albert Üksip, kadunud Narvast Adolf Rammo, Vladimir Beekman ja Tiit Aleksejev (Hinrikus 2011, Talivee 2017).

Pakume välja kaks uurimissuunda.

Piiriuuringud (boundary studies) on viimasel ajal maailmas laialdast kõlapinda leidnud lähenemine, mille puhul ei käsitleta piire pelgalt poliitiliste või administratiivsete eraldusjoontena, vaid pigem sotsiokultuuriliste, keskkondlike, majanduslike ja ajaliste protsessidena, mida luuakse nii avalike praktikate kui ka isiklike valikute kaudu. Piirid võivad olla looduslikud ja maastikus nähtavad, aga ka täiesti kujutluslikud. Looduslikud piirialad loovad sageli kontaktialasid, mis pakuvad eri laadi suhtlus- ja liikumisvõimalusi nii inimestele kui teistele liikidele. Piirialad on dünaamilised, siin tuleb pidevalt tegeleda identiteedi ja ühtsuse või eristumise küsimustega. Kahtlemata pakuvad piiriuuringuteks head materjali nii Narvaga seotud kirjandusteosed kui ka paljud teised Eesti kultuurinähtused. 2019. aastal Tallinnas toimuv Euroopa keskkonnaajaloo ühingu kaheaastakonverents keskendub samuti piiriuuringute temaatikale; Narva seminar aitab kaasa selleks valmistumisele. Kas ses linnas peegeldub teravamalt kui mujal avaliku ruumi kujundamise, elamise ja identiteedi vahekord? Kindlasti on see vähemalt aeg-ajalt piiriala Juri Lotmani mõistes – kui loova kontakti koht (Lotman 2005). Millised on piirilinnad üldse?

Tehnoloogiauuringute vaatevinklist võime küsida, kas piirilinnas Narvas (poliitiline, looduslik-tehislik, maa-alune–maapealne, mineviku–tuleviku lävi) avaldub sotsiaalse elukeskkonna sõltuvus looduslikust või üldse ümbritsevast, on korraga adutav tehiskeskkond, Ida-Virumaa ajalugu ja elukeskkonna muutumine, kas siin on tajutav tööstuse esteetika? Kas tööstus ja ilu tööstuslinnas on pöördvõrdelised mõisted või kas jõu vähenedes väheneb ka ilu? Kas Narva näitel võiks lähtuda vaatepunktist, et alati ei ole võimalik algset staatust taastada, aga käesoleval on omakorda mingi uus väärtus (nt rekreatsiooniline, kultuuriline, pärandiline)? Kas Narva kolledžihoone projekt ja linnaplaneerimise poliitika üldiselt võiks sedagi peegeldada? Kas Narva on linn, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid?

Kutsume üles neil teemadel eelkõige ilukirjandusega haakuvalt kaasa mõtlema. Tööseminari töökeel on inglise keel, ettekandepäeva esitused, mis võtavad ühtlasi kokku tööseminari tulemused, on plaanitud eesti ja vene keeles.

Korraldustoimkond

• Elle-Mari Talivee (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
• Anu Printsmann (TLÜ TÜHI maastiku ja kultuuri keskus)
• Kadri Tüür (TLÜ AAK keskkonnaajaloo keskus)
• Jason Finch (Åbo Akademi Ülikool)
• Kaaskorraldaja on Association for Literary Urban Studies (ALUS)

Viited

• „Narva College / Kavakava Architects“ ArchDaily, 14 August 2013.

• Hinrikus, Rutt „Andrei Hvostov. Sillamäe passioon. Passion for Sillamäe“, Estonian Literary Magazine 2011/2, lk 32–34.

• Lotman, Juri “On the Semiosphere” 2005[1984]. Sign Systems Studies 33/1, lk 205–229.

• Talivee, Elle-Mari. „Narva: A Literary Border Town” 2017. In Literary Second Cities, edited by Jason Finch, Lieven

• Ameel, and Markku Salmela. London: Palgrave Macmillan, lk 151–172.

Seminari toetab Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ASTRA projekt.