„Igat viletsust ja häda hästi kirjeldada võib ainult see, kes tema keskel seistes on võinud siiski olla ainult hoolikaks kõrvaltvaatajaks. Enda alandust ja viletsust ei saa suruda ühtegi loomingulisse vormi, see on liiga piinlik ja häbistav asi.“

Raimond Kaugver, 4. august 1948

 

Raimond Kaugver on käsitlenud oma kogemusi Vorkuta vangilaagris mitmetes ilukirjanduslikes teostes, mille kirjutamis- ja avaldamislugu on olnud sama kirju ja segane nagu eesti laagrikirjandusel üldiselt. Tema esimene ainult Siberi-kogemusele keskenduv tekst „Kirjad laagrist“ ilmus 1989. aastal, aga selle novellid on autori eessõna andmeil kirja pandud juba laagris. Samas jäi 1980. aastate lõpu repressioonide avalikustamise buumis üllitamata laagris alustatud ja vahetult pärast vabanemist lõpetatud hoopis teises võtmes romaan „Põhjavalgus“, mis tuli trükis välja alles 2010. aastal. Õnnekombel on aga säilinud ka Kaugveri kirjad aastatest 1947–1949 oma tulevasele naisele Sigrid Kurvisele. Nende allikate võrdlev lugemine pakub vapustavalt huvitava sissevaate laagrikogemuse ilukirjanduseks vormimise probleemideringi.

Seminar toimub Roosikrantsi 6 II korruse väikeses saalis.