Taimed eesti kultuuriajaloos

Eesti toidukultuuri on seni nähtud must-valge skeemi järgi: talurahva seas valitses nälg, baltisaksa söögilaual küllus. Jälgides spargli- ja ananassikasvatust Baltimaades saab tõdeda:

• Tänu suurele huvile aianduse vastu, kasvuhoonetehnoloogia hüppelisele arengule ja odavale tööjõule, kasvatati eksootilisi taimi 17. sajand lõpul edukalt ka Baltimaades.
• Püüd levitada uusi taimi eestlaste aedades ja söögilaual küll ebaõnnestus 19. sajandi esimesel poolel, kuid hakkas edenema sajandi teisel poolel. Samuti leidub rohkem eestikeelseid kokaraamatuid ja retsepte eksootilistest taimedest.
• Hoolimata kehvast haridusest sai eesti ja läti aednikest 19. sajandi lõpul konkurendid saksa aednikele, kes olid peaaednikud Vene riigis.
• Kahtlemata oli aiandus enne Esimest maailmasõda ja Vene revolutsiooni tähtis sissetuleku allikas eestlastele.
• Aianduse kõrgkunst purustati revolutsiooni ajal ja sõjas. Eesti Vabariigi ajal taastati aiandus tagasihoidlikumal tasemel, eesmärgiga pöörata tähelepanu tervishoiule ja ekspordile.