Varjust välja! Tuntud kunstnike vähetuntud teoseid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogust

Kastellaanimaja galerii, Tallinn, Roheline aas 3

5. november 2012 – 9. detsember 2012

Kuraator Jüri Hain

Kirjanduskeskuse kunstikogu varad on avalikkuse ette jõudnud rea näituste ja kataloogide vahendusel. Aastatel 2005–2011 on kunstihuvilistel olnud võimalus näha 6 teemanäitust – kaks korda Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, kaks korda Vabaduse galeriis Tallinnas, Önningeby muuseumis Ahvenamaal ja Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas. Lisaks oleme esinenud 11 ühisnäitusel. Ometi jääb hoidlatesse ikka midagi, mis ei mahu ei ühe ega teise teema alla, kuid on väärtuslik kui tuntud kunstnike veidi unustusse vajunud looming.

Mõni teos meenutab ammu möödunud kultuurisündmust. Eino Leino külaskäigu ajal Eestisse 1921. aasta mais oli üks tema vastuvõtjatest Friedebert Tuglas, kes esines avasõnaga ülikooli aulas toimunud loenguõhtul ning osales oma ammuse sõbra auks korraldatud koosviibimistel nii Pallases kui ka Jaan Tõnissoni kodus. Visiit sai läbi, Leino sõitis koju tagasi, Tuglase valdusse jäi sündmust meenutama Aleksander Grinevi jäädvustatud soome kuulsa kirjamehe portree, mida saame sel näitusel näha ja südamliku pühendusega luulekogu „Vanha pappi“.

On tuntud tõsiasi, et Tuglas pidas väga tähtsaks kirjandusteoste illustreerimist, tema oma teostest saadud inspiratsiooni ajel on loodud väärtuslikku kunsti, millest suur osa on jõudnud ka trükki. Ent mitte kõik – ja kõike ei jõudnud kirjanik ise oma eluajal nähagi. Ott Kangilaski kuivnõelatehnikas illustratsioonid Tuglase novellile „Maailma lõpus“ leiti pärast Tuglase surma tema pärandvara hulgast üheteistkümnelt graafikaplaadilt, millelt tõmmiseid polnud veel tehtudki. Esimeste tõmmiste tegemise ja plaatide konserveerimise korraldas kunstiteadlane Jüri Hain, meie praeguse näituse kuraator.

Ekspositsioonis on üks vihje, mis kultuurihuvilise inimese tähelepanu võiks äratada – meie näitus toimub ajal, mil tähistatakse Endel Kõksi (1912–1983) 100. sünniaastapäeva, tema teoste väljapanek on meiepoolne kummardus suurele kunstnikule ja eesti kunstielu edendajale. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogus on alates 2007. aastast Kõksi teoseid. (vt Eha Rand, Endel Kõks. – Lävel. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 3. Tallinn 2008, lk 32–39.) 2010. aastal kinkis New Yorgis elav Kaare Kolbre Kirjanduskeskusele Endel Kõksi akvarelli “Kunstnerite klubi” (1947). See teos, mida eesti näitustel pole varem näha saadud, on tähelepanuvääriv veel sellepoolest, et maalil on kujutatud 11 Eesti sõjapõgenikku, kes 1947. aastal Geislingenis oma, kultuuriinimeste sõpruskonna moodustasid. Nüüdseks, mil akvarell vaataja ette jõuab, on teos läbinud restaureerimiskuuri Ennistuskojas Kanut, aga me pole veel suutnud avada kõiki pildil kujutatud isikuid, see töö jätkub. Võib olla leidub teadjaid inimesi meie näituse külastajate hulgas?