Viimastel aastatel on Eesti kirjandusteaduses hakatud senisest enamat tähelepanu pöörama Baltimaade muukeelsetele kirjandustele: on ilmunud uurimusi baltisaksa kirjandusest, 17. sajandi saksa-, ladina- ja kreekakeelsest luulest. Ka Saksamaal ja Lätis on täheldatav uutest vaatenurkadest lähtuv huvi baltisaksa kirjanduse vastu. Samal ajal on Baltimaade ajalookirjutuses hakatud enam tähelepanu pöörama ajalootekstide tekstuaalsusele. Kirjandus- ja ajalooteaduse teineteisele lähenemine, uute uurimisobjektide kaasamine ja teistsuguste vaatepunktide rakendamine revideerib ka senist Eesti vanema kirjanduse käsitust. On paras aeg senised uurimistulemused uuel sünteesival tasemel kokku võtta ja neid laiemale eestikeelsele avalikkusele esitleda.

Sellest taotlusest kantuna kavandab Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus SF teema “Autogenees ja ülekanne: Moodsa kultuuri kujunemine Eestis” raames ja koostöös TÜ Raamatukogu ETF-i grandiga “Eesti vanema kirjanduse uurimis- ja võrguprojekt EEVA” uut mahukat kirjanduslugu. Taotletava projekti sisuks on “Balti kirjakultuuri ajaloo” koostamine ja väljaandmine ning seda toetavate Balti kirjakultuuri sümpoosionite korraldamine. Koguteose eesmärgiks on Baltimaade erikeelsete kirjanduste koosvaatlus alates esimestest kirjalikest mälestusmärkidest kuni 19. sajandi lõpuni, nende kirjanduste toimimise, funktsionaalsuse ja vastastikuste suhete uurimine Baltimaade sotsiaalkultuurilises kontekstis, Balti kirjandusvälja(de) kaardistamine. Nn geokultuuriliselt lähenemiselt loodetakse uusi vaatenurki Eesti vanema kirjanduse käsitlemisel.

Arvestamaks kõige kaasaegsemat uurimisseisu Balti kirjandusloo- ja ajalookirjutuses, tehakse projekti raames koostööd Läti ja Saksa teadlastega. Teose toimetajateks on Jaan Undusk ja Liina Lukas, kaasautoriteks Kristi Viiding, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Kristiina Ross, Jürgen Beyer, Stefan Donecker, Pauls Daija, Mara Grudule, Marek Tamm, Annika Kilgi, Kairit Kaur, Vahur Aabrams, Jaanus Vaiksoo jt.

Kavas on korraldada kolm rahvusvahelist Balti kirjakultuuri sümpoosionit, mille käigus kujundatakse välja ühine teoreetiline lähenemine ja teoreetiline kontseptsioon Balti kirjakultuuri ajaloo kirjutamiseks ning lepitakse kokku koostöö üksikasjades.

Vastutav täitja
Liina Lukas

Põhitäitja
Jaan Undusk

VII rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion
Geschichte der baltischen Schriftkultur. Diskurse und Genres
11.-12. septembril 2013 Tartus

VI rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion
Balti kirjandusvälja struktuurid ja toimemehhanismid / Das literarische Feld des Baltikums – Strukturen und Wirkungsmechanismen
16.–18. septembril 2011 Tartus

V rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion
Baltisaksa kirjakultuuri poliitiline pale / Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur
Tartu, 18.–20. september 2009

IV rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion
Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis/ Umweltphilosophie und Naturdenken im baltischen Kulturraum
Tartu, 27.–29. september 2007

III rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion
1840. aastate nonkonformistid? Victor Hehn (1813-1890) ja Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) / Die Nonkonformisten der 1840er Jahre? Victor Hehn (1813–1890) und Freidrich Robert Faehlmann (1798–1850)
Tartu, 17. september 2005

II rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion
Siin on kusagil mujal. Keyserlingide balti maailmaelamus / Hier ist woanders. Das baltische Welterlebnis der Keyserlings
Tartu, 18.–21. september 2003