Armastus ja sotsioloogia. Anton Hansen Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast“

Artiklikogumik tõukub Kirjanduskeskuse III moodsa kirjanduse seminarist ja keskendub Tammsaare 1935. aastal ilmunud romaanile „Ma armastasin sakslast“, mis ei kuulu tavaarusaama kohaselt kirjaniku loomingu tuuma, kuid just see romaan on endasse aastakümnete kuludes kogunud jõudsalt sümboolset kapitali ja nii mõnigi tänane asjatundja peab teda Tammsaare üheks kõige väljapaistvamaks saavutuseks. „Ma armastasin sakslast“ on üks eesti ja maailmakirjanduse suuri pihtimuslikke armastusromaane, kuid kajastab ühtlasi ka Eesti ühiskonna 20. sajandi alguse kiiret moderniseerumisprotsessi. Kogumiku aluseks on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse korraldatud tekstiseminari ettekanded. Teoreetiliselt toetuvad selle 352-leheküljelise kogumiku autorid strukturalismi ja poststrukturalismi eri suundadele (semiootika, imagoloogia, feminism). Temaatiliselt on rõhk modernsusel, armastusel, rahvuslusel ning nendes kontekstides Tammsaare tööde võrdlemisel eri rahvusest euroopa kirjanike töödega. Lisaks analüüsitakse kogumikus ka „Ma armastasin sakslast“ lavastusi ning peatutakse põhjalikult kõnesoleva romaani tõlkepraktikal.

Romaani „Ma armastasin sakslast“ uurivad M. Hinrikus, J. Undusk, R. Undusk, L. Ots, U. Plath, M. Vaino, L. Lukas, L. Pild, A. Kõvamees, A. Ruben, R. Veidemann, L. Tormis, P. Kruuspere, A. Mattheus. Kogumikku on lisatud ka valimik fotosid romaani lavastustest.