Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918

Liina Lukase monograafia on esimene eestikeelne raamat baltisaksa kirjandusest. Baltisakslased suutsid oma väikesele arvule vaatamata rajada hästitoimiva kirjanduselu, ülal pidada selleks tarvilikke institutsioone, luua diskussioonifoorumid ning ilmutada sealjuures kadestamisväärset loomingulist produktiivsust – ligikaudu iga tuhande elaniku kohta tuleb üks kirjanik, kes avaldas käsitletaval ajavahemikul oma teoseid trükis. Kirjutamine oli tunnustatud eneseteostusviis, vahest isegi ühiskondlik sundus, seda mitte üksnes meeste, vaid ka naiste, mitte üksi haritlaste, vaid ka aadlike hulgas.

Vaatluse raamiks on Pierre Bourdieu’ kirjandusvälja teooria, millele tuginedes kaardistatakse baltisaksa kirjandusväli aastatel 1890-1918, tema lõpliku väljakujunemise ja ühtlasi lagunemise järgus.