Briefe, Recht und Gericht im polnischen Livland am Beispiel von David Hilchen

Liivimaa juristi ja humanisti David Hilcheni (1561–1610) mahukas ladinakeelne kirjavahetus aastaist 1577–1610 on seni harva kasutatud allikas varauusaegse Poola perioodi Liivimaa õigusajaloo uurimises. Käesolevas köites visandavad Eesti, Saksa ja Poola õigus- ja kirjandusajaloolased esmakordselt pildi selle erakirjavahetuse rollist ja sisust, aga ka kirjade suhtest kohtuprotsesside, -toimikute ja ajastu õigusallikatega. 16. ja 17. sajandi vahetus joonistub Liivimaal välja kui kohaliku õpetatud ilmaliku ekspertkultuuri kujunemisaeg ning üleminekuperiood keskaja suuliselt varauusaja kirjalikule õpetatud õigusele.

Väljaanne on neljas köide Martin Klökeri algatatud ja toimetatud raamatusarjas „Baltische literarische Kultur“ (Balti kirjakultuur). Raamatu ettevalmistust on toetanud Eesti Teadusagentuur (PUT1030, 2016–2019) ja NAWA ULAM (2021).

Arvustus: Marten Seppel. Hilcheniana suur panus poolaaegse Liivimaa õigusajalukku. Tuna 4 (2023), 136−141.

Tutvustus saksa keeles

Die umfangreiche lateinische Privatkorrespondenz des livländischen Juristen und Humanisten David Hilchen (1561–1610, Briefe 1577–1610) ist eine bisher kaum benutzte Quelle für die frühneuzeitliche Rechtsgeschichte Livlands, das damals ein Teil der polnisch-litauischen Adelsrepublik war. In diesem Band entwerfen estnische, deutsche und polnische Rechts- und Literaturhistoriker erstmals ein Bild von der Rolle und Gestaltung dieser Privatkorrespondenz sowie vom Verhältnis der Briefe zu den Gerichtsprozessen, -akten und zeitgenössischen Rechtsquellen. Die Wende vom 16. zum 17. Jahrhundert zeichnet sich in Livland damit als die Entstehungszeit der gelehrten säkularen Expertenkultur und Übergangsperiode vom mündlichen mittelalterlichen zum gelehrten schriftlichen Recht ab.