Eesti sõnateater 1965–1985, I köide

Teose peatoimetaja ja pilditoimetaja on Piret Kruuspere, toimetuskolleegiumi kuulusid lisaks talle teatriajaloo töörühma juht Lea Tormis, Luule Epner, Eva-Liisa Linder ja Mari Tuuling, raamatu kujundas Mari Kaljuste. Väljaandjateks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

„Eesti sõnateater 1965–1985” jätkab Eesti kutselise sõnateatri ajaloo uurimuste sarja. Selle varasemateks väljaanneteks on Lea Tormise „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus” (Tallinn 1978) ja Karin Kase „Eesti nõukogude teater 1940–1965. Sõnalavastus” (Tallinn 1987). „Eesti sõnateater 1965–1985” koondab I ja II köites kokku 17 kaasautori käsitlusi, seega iseloomustab teost kirjutajate mitmehäälsus.

Monograafia on valminud erineva institutsionaalse taustaga ja vabakutseliste teatriuurijate pikaaegse ühise töö tulemusena. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli emeriitprofessor Lea Tormise juhtimisel töötati esialgu läbi vastava ajajärgu materjalid ning valmis mahukas käsikirjaline uurimus. Pika ja keeruka toimetamisprotsessi käigus jõudis see avaldamiseks sobivasse mahtu ja akadeemilisse vormi.

„Eesti sõnateater 1965–1985” üldine rõhuasetus lasub teatri ja ühiskonna, teatri ja rahvusliku kogukonna vastastikustel suhetel. Nõukogude perioodi ja toonase kultuuri käsitlemisel on eesmärgiks peetud eeskätt ajaloolise mälu (re)konstrueerimist.

I köites „Teatriprotsess: taustad, ilmingud, peegeldused. Lavastajaportreed” käsitletakse teatrisüsteemi ja teatrielu, teatriprotsessi – rõhuasetusega teatrikeele uuenemisel –, teatrite mängukava, stsenograafia arengut ning teatrimõtet ja -kriitikat. Samuti on siia koondatud 17 lavastaja loomingulised portreed. Illustratsioonidena on teosesse valitud üle 320 foto.

I köite autorkonda kuuluvad Luule Epner, Madis Kolk, Piret Kruuspere, Monika Larini, Reet Neimar, Kiti Põld, Kaidi Roots, Jaak Rähesoo, Anneli Saro, Ülo Tonts, Lea Tormis, Lilian Vellerand ja Jaak Viller.

Monograafia tulevases II köites, kus kaasautoritena lisanduvad veel Eteri Kekelidze, Kristel Pappel, Pille-Riin Purje ja Leida Talts, vaadeldakse põhjalikult üheksa sõnateatri (Eesti Draamateatri, Vanemuise draamatrupi, Noorsooteatri, Pärnu teatri, Ugala teatri, Rakvere teatri, Vanalinnastuudio, Nukuteatri ja Vene Draamateatri) loomingulist tegevust. Lisaks ilmuvad seal ülevaated nn sidusteatriliikidest (ooper-operett-muusikal, tantsuteater), eesti teatrist paguluses, raadio- ja teleteatrist ning näitlejaloomingu arengust.

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, EV Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Teos on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.

Heili Sibritsi intervjuu Piret Kruusperega „Kuldne teatriaeg“ (Postimees AK, 27. märts 2015)