Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur

Kirjakultuur tänase Eesti ja Läti alal sai alguse 13. sajandi sõjaseisukorras ning kandis edaspidigi ideoloogilise võitluse märke. Siinne esimene kirjanduslik mälestis, Henriku Liivimaa kroonika, ei ole mitte ainult sündinud asjade kirjapanek, vaid ka poliitiline dokument, mille siht on õigustada kohalike rahvaste maailmavaate sunniviisilist muutmist – nende ristiusustamist.

Poliitiline angažeeritus ei jäänud tunnuslikuks mitte ainult Balti kroonikatraditsioonile ning seda jätkavale ajalookirjutusele ja publitsistikale, vaid avaldus konfessionaalseis, seisuslikes ja rahvuslikes valikuis nii saksa kui ka seejärel läti ja eesti keeles kogu 17.‒19. sajandi vältel, ükskõik siis, kas tegu oli juriidilise ja usulise tarbekirjanduse või belletristikaga.

Kogumikus vaadeldakse isamaa mõistet Rootsi võimu ajal (Pärtel Piirimäe), baltisaksa naiste suhtumist pärisorjusse (Kairit Kaur), lätlaste harimist kodanikuühiskonna suunas (Ulrich Kronauer), Balti ühiskonna pooleldi luhtunud õiguslikku pööret 19. sajandi alguses (Jaan Undusk), Karl Gottlob Sonntagi valgustuslikku teoloogiat (Ulrike Plath), 19. sajandi alguse juriidilist publitsistikat (Marju Luts-Sootak), Victor Hehni arvamusi Venemaa rahvuspoliitikast (Michael Schwidtal), baltisaksa ajakirjanduslikku avalikkust 19. sajandi lõpul (Gert von Pistohlkors), juhukirjanduse poliitilisi orientatsioone 17. sajandil (Martin Klöker), Anton Mickwitzi raamatukogu (Mari Tarvas), Johann Gottholf Lindneri kui Riia koolijuhi poliitilisi arusaamu (Hans Graubner), Jakob Michael Reinhold Lenzi siinkohal esmakordselt publitseeritavat poliitilist allegooriat (Heinrich Bosse), Gotthard Friedrich Stenderi Kuramaa lauluraamatut (Mara Grudule), Alexander Johann Stenderi vabadusekäsitust (Pauls Daija) ja baltisaksa ajaromaani (Liina Lukas).

Kogumik on pühendatud mitmete selle autorite sõbrale ja kirjanduslikule eeskujule Ralph-Rainer Wuthenowile (1928‒2013), kes keskendub oma viimaseks jäänud kaastöös Eduard von Keyserlingi jutustuste poliitilisele vihjelisusele.

Raamatu on koostanud ja toimetanud Liina Lukas (Tartu), Michael Schwidtal (Frankfurt Maini ääres) ning Jaan Undusk (Tallinn). See ilmub Balti Ajalookomisjoni (Göttingen) ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (Tallinn) ühise väljaandena.

Tutvustus saksa keeles

Die literarische Kultur des 17. bis 19. Jahrhunderts war auf dem Gebiet der heutigen Republiken Estland und Lettland durch Auseinandersetzungen um Konfession, Stand und Nation geprägt und artikulierte sich zunächst weitgehend auf Deutsch, dann auch auf Estnisch und Lettisch. Einen Höhepunkt erlebte sie in den Epochen der Aufklärung und der nationalen Bewegungen, als die allgemeine bürgerliche Teilhabe immer dringender gefordert wurde. Nicht nur die Publizistik sowie die juristische und religiöse Gebrauchsliteratur, sondern auch die Dichtung hatten in der multikulturellen Gesellschaft des Baltikums eine politische Dimension.

Dr. Liina Lukas ist Dozentin an der Universität Tartu/Estland. Dr. Michael Schwidtal ist Dozent an der Universität Frankfurt am Main. Dr. Jaan Undusk ist Direktor des Under-und-Tuglas-Literaturzentrums der Estnischen Akademie der Wissenschaften in Tallinn.