XIII balti kirjakultuuri sümpoosion Tartus keskendub reisikirjandusele

„Lühim tee iseendani viib ümber maailma“. Nii alustas Raikküla krahv Hermann Keyserling oma üle saksa keelepiiride tuntuks saanud „Filosoofi reisipäevikut“ (Reisetagebuch eines Philosophen, 1919). 1911. aastal, pärast luhtunud lootust kodumõisa üksinduses iseendani jõuda, asus Keyserling ümbermaailmareisile, et kogeda eluvormide mitmekesisust ja jälgida enda kujunemist nende mõju all: „Kui olen määratlenud kõik koordinaadid, peaks mul olema käes ka keskpunkt“.

Vahest just usus leida kätte iseenda keskpunkt on reisima mindudki, eriti siit Läänemere äärest, kust kõik keskpunktid on alati tundunud kaugel olevat. See rand juba tunneb oma elanike reisikihku, samamoodi nagu ta – piiri- ja keelutsoonina – tunneb nende kaugusteiha või -ängi aegadel, kui reisimine pole olnud võimalik.

Eestimaa pinnalt on võrsunud Vene tsaaririigi tähtsamad meresõitjad-maadeavastajad. Hagudi mõisas Raplamaal sündis parun Adam Johann von Krusenstern (1770-1846), kelle juhatusel võeti fregatil Nadezda ette Venemaa esimene ümbermaailmapurjetamine. Ekspeditsioonis osales teisigi Eestimaa mehi, nagu näiteks Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja Otto von Kotzebue, kes samuti kirjutasid oma nime nii maadeavastuslukku kui maailmakaardile ning, mis siinkohal tähtis, panid oma reisielamused ka kirja.

Mitte üksi meri pole kutsunud Baltimaade poegi, ka mäetipud ning Siberi või Lapimaa avarused on neid avatlenud. Johann Jacob Parrot (1791-1841), Dorpati Keiserliku Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti arstiteadlasest ja füüsikust poeg ja järglane ametis (J.J. Parrot oli ülikooli rektor aastatel 1831-1833), vallutas esimesena Ararati (9. oktoobril 1829); Kuramaalt Raikküla mõisa elama asunud krahv Alexander Keyserling (1815-1891), Hermann Keyserlingi vanaisa, osales ekspeditsioonidel Uuralites, Püreneedes ja Alpides. Eestimaa kuulsaim teadlane, Järvamaalt Piibe mõisast pärit Karl Ernst von Baer (1792-1876) võttis ette uurimisreise Lapimaale, Novaja Zemljale, Volgamaale, Läänemerele ja mujalegi. Mitmest tema ekspeditsioonist võttis osa ema poolt eesti päritolu Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894), Tartu Ülikooli kasvandik, hilisem rahvusvaheliselt tunnustatud zooloog ja maadeuurija, kelle 1844-45 ette võetud „Reisist Taimõrile“ on võimalik lugeda ka eestikeelses tõlkes. Hellenurme mõisnik Middendorff oli reisile kaasa võtnud eestlase Mihkel Fuhrmanni, kellele reisikihk ja looduseuurimise huvi ka edaspidi külge jäi.

Nii jõudis baltisakslaste reisipalavikust midagi ka selle maa ja tema rahvani ning reisihimuliste kaasmaalaste uute kogemuste läbi avardus nendegi maailmapilt. Igatahes olid eestlast tema põhilugemisvara – maarahva kalendri – vahendusel juba 1794. aastaks veennud need laevamehed, kes „maailma ümber laewadega purristanud, nenda, et nemmad sinna linna on taggasi tulnud, kust nemmad esmalt wälja läksid“, et maakera „ei olle mitte lagge ehk ühhetassane, nende kui monni kül arwaks, ja se meile ka näitab ollema, waid ta on ümmargunne, otsekui kuul“.

Seekordne balti kirjakultuuri sümpoosion on teemal „Reisetexte aus dem Baltikum im europäischen Kontext“, keskendudes Baltikumist reisijate reisitekstidele läbi aegade. Kuhu Baltikumist on reisitud ja millise eesmärgiga? Millises keeles ja kuidas oma reisist on kirjutatud? Kas on mõttekas rääkida mitmekeelse „balti reisikirjanduse“ tekstikorpusest? Millised on balti reisikirjanduse eeskujud, eripärad, temaatika, oma- ja võõrataju, kirjanduslik väljendus?

Sümpoosion toimub 12.-13. septembril 2024 Tartus, vaata sümpoosioni kodulehte siit.

Programm

Das Symposium wird auch über Zoom übertragen.

12. September

9.30 Auftakt auf dem Domberg
Ort: beim Denkmal Kristian Jaak Petersons

10.30-11.30 Vorträge (Moderation: Liina Lukas)
Ort: Raum 140 im Hauptgebäude der Universität

10.30 Juhan Kreem: Die ältesten Wegebeschreibungen Livlands
11.00 Martin Klöker: Gesandtschaftsberichte von Caspar Meyer aus der Perspektive der Reiseliteratur (Reiseberichte)

11.30-11.45 Kaffeepause

11.45-13.15 Vorträge (Moderation: Martin Klöker)
Ort: Senatshalle im Hauptgebäude der Universität

11.45 Beata Paškevica: Reisebeschreibung in die schwedische Gefangenschaft im Tagebuch von dem General Ludwig Nikolaus von Hallart über die Belagerung der Stadt Narva 1701
12.15 Kairit Kaur: ‘Reise Beschreibung’ (1754) des Revaler Kaufmanns Heinrich Johann von Glehn
12.45 Tiina-Erika Friedenthal: „Ich sah im Traum, dass ich zum Ende der Welt ging…“ Reisetexte der Brüdergemeine in Livland und Estland

13.15 -14.15 Mittagspause (für geladene Gäste)

14.15-17.45 Vorträge (Moderation: Beata Paškevica)
Ort: Senatshalle im Hauptgebäude der Universität

14.15 Iwan Michelangelo d’Aprile: Schiffbruch mit Goethe. Reise- und Karrierewege baltischer Spätaufklärer (Lenz, Jenisch, Boehlendorff)
14.45 Kadi Kähär-Peterson: Garlieb Merkel’s „On Germany“ – a semi-travelogue?
15.15 Uwe Hentschel: Auto- und Heteroimages im Reisebericht Garlieb Merkels

15.45-16.00 Kaffepause

16.00 Agur Benno: Die „Erinnerungen“ von Eduard von Löwenstern als eine eigenartige Form der Reiseliteratur. Der Feldzug als eine Art des Reisens (via Zoom)
16.30 Liina Lukas: „So wollen wir leben und reisen!“ (C.U. Boehlendorff). Malerische Wanderungen im Vaterlande

18.00 Gemeinsames Beisammensein (für geladene Gäste)

13. September

9.30-11.30 Vorträge (Moderation: Tiina-Erika Friedenthal)
Ort: Senatshalle im Hauptgebäude der Universität

9.30 Anna Ananieva, Rolf Haaser: Bekenntnisse eines sentimentalen Reisenden: Die verschlungenen Reise- und Lebenswege in der autofiktionalen Prosa August von Kotzebues
10.00 Kristel Pappel: „… ich reise blos als Mensch“. Italienisches Theater im Spiegel der „Erinnerungen von einer Reise aus Liefland nach Rom und Neapel“ August von Kotzebues
10.30 Toomas Hiio: Baron Ferdinand von Wrangell – baltischer „Reiseschreiber“, der dreimal um die Welt segelte
11.00 Erki Tammiksaar: Wie Alles schief gehen kann: deutscher Geophysiker Adolph Erman und seine Reise durch Russisches Reich im Jahre 1829

11.30-12.00 Kaffeepause

12.00-14.00 Vorträge (Moderation: Kairit Kaur)
Ort: Senatshalle im Hauptgebäude der Universität

12.00 Pauls Daija: Andreas Bergmann’s journey from Courland to East Prussia in 1831
12.30 Betty Brux-Pinkwart: Vom Baltikum nach Down Under – Der Australienaufenthalt Helene von Engelhardts 1885 bis 1894 in Briefen und Werken (via Zoom)
13.00 Andreas Keller: „… außerhalb des eigentlichen Ernstes des Lebens“: Reisen als Lizenz zur Relativierung des gesellschaftlichen Status in den Werken der Theophile von Bodisco (1873-1944) (via Zoom)
13.30 Reet Bender: Auch eine Reise. Briefe von Anna und Ernst von Kügelgen aus der sibirischen Verbannung 1915-1916

14.00-15.00 Mittagessen (für geladene Gäste)

15.00-17.00 Vorträge (Moderation: Hella Liira)

15.00 Olev Liivik: Sibirien-Tagebuch eines estnischen Deutschen – untypischer Reisetext
15.30 Raivis Bičevskis: „Die Wolkenteufel“. Ludwig Klages’ Nordische Runde im Baltikum
16.00 Aleksej Burov: Das deutsche Kulturerbe im Baltikum aus der Sicht eines Reisenden aus Litauen
16.30 Silke Pasewalck: Postmemoriale Reisen ins östliche Europa am Beispiel von Sophie Pannitschkas „Dorpat und die grüne Kiste“ (2021) und Christiane Hoffmanns „Alles was wir nicht erinnern“ (2022)

18.00 Gemeinsames Beisammensein (für geladene Gäste)